Eestlastele on Istanbuli üks olulisimatest vaatamisväärsustest kindlasti Hagia Sophia, nii umbes 1400-aastane iludus, keda pean minagi siinsete paljude vaatamisväärsuste hulgast linna vaieldamatuks kroonijuveeliks.
Sellest, et külalised Eestist ei kipu siit lahkuma ilma Püha Tarkuse kirik-mošee-muuseumi külastamata, selgus, kui kirjutasin Albioni reisibüroole reisikava “Istanbul – avastamata radadel”. Muuseumi ma algselt sisse ei pannud, eeldades, et sinna saab igaüks omal käelgi minna. Kuid peagi pidin oma otsust muutma, kuna muuseumi külastamist nõudsid kõik grupid enam-vähem ühehäälselt. Nii mõnedki tõid põhjuseks hirmu, et Türgi konservatiivne valitsus ühel päeval muuseumi tagasi mošeeks seab, imelised Bütsantsi ajast mosaiigid jälle kinni katab või võib-olla üldse sissepääsu keelama hakkab.
Arutlen järgnevalt, kui suur on ikkagi võimalus, et Türgi konservatiivne parempopulistlik valitsus sellise otsuse vastu võtab ning mis on täpsemalt hiljuti elavnenud Hagia Sophiaga seonduva debati tagamaad.