Kunnar Karu matkakool. Kuidas valida matkariideid suviseks matkaks?

Kunnar Karu on Eestis matkates näinud igasugust ilma ja hulga kilomeetreid matkateid ning annab nõu, kuidas siinkandis matkal riietuma peaks.

Matkajuht Kunnar Karu, kes lõpetas 31. mail 31-päevase väljakutse #karu1000, mille raames läbis ta tuhat kilomeetrit erinevatel Eesti matka- ja liikumisradadel, jagab oma matkasoovitusi Edasi lugejatega uues artikliseerias.

Matkast teevad hea matka mitte ainult kaunid vaated ja hea seltskond – õiged jalanõud, riided ja seljakott on õnnestunud matka valemis olulised muutujad. See on kirev ja väga suur maailm, kus on mõeldud igale matkajale alates paadimatkajast kuni mägimatkajani. Pidades silmas eesootavat Eesti matkasuve, keskendume sellele, mis siinses kliimas ja kodustel maastikel matkale minnes jalga, selga ja pähe panna ning seljakotiga kaasa võtta.

Jalanõud ja sokid

Eestis matkates peab matkasaabas peab pidama vett.

Esimene asi, mille matkaja endale ostma peab, on kõrge matkasaabas. See peab sobib iga ilmaga, mis meil suvel ette tulla võib.

Päris suvisteks matkadeks on välja mõeldud poolkõrged matkasaapad, mis tavaliselt on õhukesed, toetavad hüppeliigest. Need võiksid suvevihma kinni pidada ning olla Eestis matkamiseks head ja mugavad. 

Lisaks leiab matkapoodidest matkatosse, mis sobivad suvel hästi kergeks retkeks – kaks tundi suvel rabas laudteel on matkatossuga väga mugav läbida.

Plätud ega ka nn matkasandaalid matkale õiged jalanõud pole. Hüppeliigest need ei toeta, liivas ja metsas matkates tuleb neist palju okkaid ja oksapuru sisse. Matkasandaalid ja -plätud võid matkakotti aga visata küll – need on väga head vahetusjalanõud õhtul ja hommikul telgiplatsil kasutamiseks. 

Nagu juba esimeses lauses öeldud, saapad tuleb osta – neid ei laenutata ega osteta ka kellegi kasutatud saapaid. Saabas peab olema väga mugav ja teise inimese jala järgi sisse kantud saabas ei sobi. 

Matkasaabas peab kohe poes jalga proovides olema mugav. Tänapäevased matkasaapad pole sellised, et kui poes käivad jala peale, siis võiks loota, et paari nädalaga kannad sisse – ei ole, paari nädala pärast on kõik veel hullem.

Niisiis, matkasaabas peab esimesest jalga proovimise hetkest olema mugav ja suuruse mõttes peab varvaste ja saapa nina vahele jääma väike õhuvahe. 

Kevadsuviseks matkaks pole tõsiseid nahksaapaid vaja osta. Pigem võiks eelistada mõnd hingavat sünteetilist materjali, sellised saapad peavad tavaliselt ka vett.

See soovitus ei kehti matkasellidele, kes lähevad pikka matkateed käima ja kelle teekond kestab mitu nädalat. Siis on seljas raske seljakott ja ilm võib nädala jooksul olla väga muutlik. Sellisel matkal on ka suvel täisnahast saabas väga hea valik.

Raske matkakott, pikk teekond ja matkatoss kokku ei käi. Kui kott on raske, olgu korralik saabas. Kui tegemist on paaripäevase matkaga ja kott kergem, siis võib ka kergema saapaga minna.

Kevadsuvised matkasokid peaks olema võimalikult õhukesed. Sokkide tegemisel kasutatakse tänapäeval väga erinevaid materjale ja on ka neid, mis mõeldud spetsiaalselt väga sooja kliimasse. Suvine sokk peab olema õhuke ja maksimaalselt hingav. Sokk on alati kõrgem kui saabas. Madalad jooksusokid tossu sisse on vale valik ja ka saapas peaks sokk umbes 5 cm üle saapasääre ulatuma.

Sokk võiks olla ka ergonoomiline, sellel võiks olla vähem ja rohkem venivad osad. Igatahes peab sokk jalas hästi paigas olema. Talvine sokk on paksem, liikumine on talvel niikuinii aeglasem ja siis ei lähe sokk jalas nii lihtsalt liikuma. Sokke tasub proovida koos jalanõuga, mida matkal kandma hakkad.

Villased sokid päeval matkamiseks ei sobi, sest hakkavad jalas liikuma, küll aga on need väga mõnusad õhtul telklaagris.

Püksid

Suviseks matkaks on head õhukesed ja hingavast kangast püksid. Paljudele meeldib, kui saab sääred üles keerata või sääre alumise osa lukuga ära võtta. Lühikesi pükse ma matkale ei soovita – sääsed, puugid, oksad võivad jalad ära kriipida.

Looduses matkatakse pikkade pükstega.

Kui lähed raba laudteele kahte kilomeetrit jalutama ja väljas on 30 kraadi sooja – siis muidugi on lühikesed püksid hea valik. Aga matkale minnakse ikkagi pikkade pükstega. Aasta ringi kantavaid matkapükse pole. Kui suvel läheb ilm jahedamaks, siis saab suvepükstele mingi kihi alla panna.

Pükste puhul on oluline taskute arv ja paigutus. Paljudele meeldib, kui põlve juures on ka lisatasku. Matkal ma seda pigem ei soovitaks, sest pikem ja raskem matk muutub ebamugavaks, kui sellises kohas on tasku – see on ka esimene, mis looduses katki läheb.

Lisaks tavalistele matkapükstele peaks matkaja garderoobis olema veel vihmakindlad püksid, mida nimetatakse koorikpüksteks. Õhukesed matkapüksid ei pea vett ega peagi pidama – kui hakkab vihma sadama, siis tõmbad koorikpüksid peale. Aga käia vihma lubaval päeval päev läbi lihtsalt koorikpükstega ja loota, et see on hingav materjal, ei ole ka mõtet. Koorikpükstel võiks olla traksid, mis aitavad neid paremini paigal hoida. Koorikpüksid on eraldi matkatoode, pikemal matkal seda suvaliste kiledressidega (mida näiteks jalgpallurid soojendust tehes kasutavad) asendada ei saa.

Kogu pükste värvigamma saab valida vastavalt maitsele, õhukesed matkapüksid võivad olla ükskõik mis värvi. Aga tasub mõelda, et mida heledamad, seda paremini on kõik plekid näha.

T-särk, fliisid, vestid ja joped

Matkarõivaste kõige alumise kihi moodustab pesu. Tavalise pesuga – eriti kehtib see puuvillase pesu kohta – ei ole mugav matkama minna. Valima peaks spordi- või matka-aluspesu. Matkal on suhteliselt kasulik ka õhuke soe pesu. Suvel seda päeval vaja pole, aga paljud kannavad seda ööbimise ajal. Kindlasti ei ole suvine pesu pikk paksust meriinovillast. Pigem on see tehtud mõnest õhukesest sünteetilisest materjalist.

T-särgi valikul kehtivad samad reeglid: mitte puuvillane, sest see jätab niiskuse sisse; pigem õhuke, kiirelt kuivav sünteetiline materjal. Paljudel neist on ka päikesekaitse, mis päästab särgi alla jääva naha pidevast kreemitamisest. Mina soovitan ka suvel pigem pikkade varrukatega särki. Soojaga saab käised üles käärida – kui satud metsa, kus on sääsed ja puugid, võsa kraabib, siis on käistest palju abi.

Särk peaks olema maksimaalselt hingav.

Kindlasti on vaja sinna peale soojemat rõivakihti. See võib olla näiteks fliis, tänapäeval kasutatakse palju ka hästi õhukesi insulaatorjopesid, mille eesmärk on anda sooja. On ka selliseid, millel ainult kereosa on tehtud soojaandev ja käiseosa tavalisest riidest – sest suvel pole nii palju sooja vaja. Tänapäeval on insulaatorjope juba levinum kui fliis ning selle täidiseks võivad olla nii sulged kui ka sünteetiline materjal.

Kui lähed kahetunnisele retkele, siis võib see pealmine soojem kiht olla ka lihtsalt pusa või kampsun. Ka vest võib selleks soojemaks kihiks olla.

Kõige peale on vaja koorikjopet, mis kaitseb tuule ja vihma eest. Kuna suvel sajab ka sooja ilmaga ja vahel tahad selle jope otse T-särgi peale panna, siis tuleb jälle mängu pikkade käistega T-särgi eelis – muidu on jope vastu nahka.

Jopel peab olema kapuuts. Jopedel peaks vaatama ka taskuid. Vaata nende asukohta – et taskud ei jääks täpselt seljakoti alla, heal matkajopel on need kõrgemale tõstetud. Jope taskud tunduvad matkajale tihti väiksed. Aga veepudelid, snäkid, võtmed – nende koht ei ole taskus, need käivad seljakotti.

Telefon ja kindad või sääsetõrje võivad ja peavadki taskusse mahtuma. 

Ka koorikjope puhul on oluline veepidavus ja hingavus. Hingavuse puhul kasutatakse numbrilist näitajat, oluline on aga meeles pidada ainult ühte numbrit: 20 000. Kui hingavus on alla 20 000, siis on pigem tegemist vaba aja jopega. Matkajopel võiks see number olla üle selle. Sellise hingavuse näitajaga jopel on ka veepidavus alati korralik. Kui ostad algaja jope, mille hingavus on kehv, siis tekib probleeme ka veepidavusega. 

Jopet ostes on kasulik valida ilma igasuguse voodrita jope. Voodrid imavad vett. Aluskihid on need, mis annavad sooja. Vahel tehakse jope ja fliis üheks, mida saab lukuga ühendada ja eraldada. Aga parem on ikka särk, soojenduskiht ja jope – kolme eraldi asjana.

Müts, torusall, kindad

Ka suvel on Eesti kliimas torusall, õhuke müts ja kindad vajalikud. Kui metsas ei taha sääski, puuke ja oksapuru pähe, saab kanda mütsi. Sooja ilmaga sobib ka nokkmüts matkale hästi, aga kohe, kui satud tuulisesse kohta, lendab see minema.

Vihmaga on hea, kui on midagi, mis annab lisasoojust – kindaid võib seega ka keset suve vaja minna.

Seljakott

Universaalset seljakotti, mis sobiks absoluutselt igale matkale, pole olemas. Mõtle läbi, kui pikk retk või matk sind ees ootab.

Mõnetunnise retke seljakoti mahutavus võiks olla 20–30 liitrit. Kui on lihtne retk, siis paned sinna fotokaamera, veepudeli, natuke süüa, koorikjope, soojenduskihi. Rohkem pole üheks päevaks vajagi.

Matkakott võiks olla kuni 50 liitrit. Siis saab teha päevase matka. Telk sinna veel ei mahu. Aga erinevale ilmale vastavad riided mahuvad ja rohkem süüa ka.

Mitmepäevase matka jaoks mõeldud koti suurus algab 50 liitrist. Kui matk on juba üle kahe päeva pikk, võiks see olla isegi 70 liitrit, ja pikematel matkadel on meeste seljakottide mahutavus juba üle 100 liitri.

Ei soovita osta seljakotte, mille seljaosa ei saa reguleerida. Väikestel seljakottidel ei saagi reguleerida. Aga kõik suuremad on reguleeritava osaga, mis tähendab, et matkal saab kotte vahetada või teistele laenata.

Ka väiksel kotil peaks olema vöörihm. See jagab osa raskusest puusa peale ja koormus jaguneb ühtlasemalt, kõik ei jää seljale.

Kottide puhul tuleks vaadata ka seda, kas tegemist on veekindla materjaliga. Enamus seljakotte seda pole. Siis tuleb vaadata, kas vihmakate on kotti ostes kaasas või tuleb eraldi osta.

Edasi valib igaüks endale värvi, taskute arvu jms järgi sobiva koti. Tasub osta värviline, et paistaksid looduses paremini silma.

Mida saledama kujuga on seljakott, seda lihtsam on matkal liikuda. Igasugused välised taskud, nöörid jne takistavad looduses liikumist.

Kogu matkavarustus peab mahtuma seljakoti sisse. Telke, magamismatte jne ei kinnitata risti seljakoti peale. Üliebamugav on niimoodi kõndida, kui mingi asi on rullis koti peal, sest kogu aeg unustad selle laiuse ära. Eriolukorrad matkal muidugi tekivad – aitad näiteks kellelgi varustust tassida.

Ainus asi, mida matkakoti külge kinnitada peaks saama, on matkakepid. Osadele meeldib, kui joogipudeli tasku on kotil külje peal. See pudel võiks mu poolest olla ka seljakotis.

Kes tahab kasutada joogisüsteemi, peab vaatama, et seljakotil oleks koht ka selle vooliku jaoks.

Matkamises peab eriti paika ütlus – kõik kaalub. Võta kaasa ainult see, mida päriselt vaja. Kõike ei võeta kogu aeg kaasa. Kui kotil on palju taskuid, ei tähenda see, et need peaks kõik täis olema. 

Korraliku varustusega seltskond Tallinn-Paldiski matkal.

Matkakepid ja muu varustus

Kepid võiksid olla kolmeosalised, et need saaks teha lühikeseks. Eestis pole matkakepid ühepäevasel retkel vajalikud, aga kui ees on pikem matk, siis tasub mõelda nende soetamise peale – matkakepid aitavad sammu ja hingamist hoida.

Eestis võiks matkajal olla väike kerge pealamp, hämaral õhtul ei ole see üldse paha. Ei pea ostma kõige suuremat ja võimsamat – kerge matkalamp on täitsa piisav, et öösel mitte ära eksida. Soovitaksin osta matkalambi, mitte nt ehituspoes leiduvat pealampi.

Matkaja kotist leiab ka väikese apteegi. Suvel on seal kindlasti sääsetõrje ja päikesekaitsekreem.

Kui jalad kipuvad villi minema, siis villiplaastrid. Peavalurohi neile, kel kipub pea valutama jne. Kui oled allergik ja satud kohta, kuhu kiirabi ligi ei pääse, pead ikka mõtlema, et allergiaprobleem oleks lahendatud ka matkaolukorras. Allergiaid on erinevaid, aga näiteks need, kel probleeme mesilaste ja herilastega, peaks küll mõtlema, et Eesti looduses pole nendega kohtumine üldse keeruline, pigem tõenäoline.

Kes tahab lõket teha, peaks mõtlema, et oleks ka midagi süütamiseks kaasa võtta. Paljudel matkajatel on tikud veekindlas kotis alati kaasas. 

Navigeerimiseks sobib kaart, kompass, lihtsamal matkal ka telefonis olev kaart, aga kui sõltud telefonist, siis vaata, et akupank oleks ka olemas.  

3 nõuannet matkariiete valimiseks

1. Kui ostad matkariideid ja nende erinevaid kihte, siis mõtle, kuidas neid koos kasutada saab.

  • Kui paned selga lühikeste käistega T-särgi ja soojaks kihiks on vest, siis käed on ikka kaitseta.
  • Kui särgil on kapuuts, fliis on kapuutsiga ja koorikjope samuti, siis tekib selga päris ebamugav küür.

2. Vaata ilmaprognoosi ja pane midagi kehvaks ilmaks seljakotti varuks. 

3. Matkariietust võib rahulikult pesumasinas pesta – välja arvatud koorikjopesid ja -pükse, mida tohib ainult kergelt sooja veega natuke nühkida. Need on materjalidest, mis kipuvad pestes oma kaitsefunktsioone kaotama.

4. Matkajalanõusid pese sooja vee ja väikse harjaga hõõrudes – matkajalatsid ei tohiks kindlasti pesumasinasse sattuda.

Matkajuht Kunnar Karu matkakooli artikliseeria käsitleb teemasid alates sellest miks üldse tasub kõndida, looduses liikuda ning uusi radu avastada kuni lühikeste terviseradade leidmise ning telgi ja matkatoitude valikuni välja. 

Väljakutse Karu1000. 1. mail alustas Kunnar Karu 31-päevast väljakutset Karu 1000, mille raames proovib ta läbida tuhat kilomeetrit erinevatel Eesti matka- ja liikumisradadel. Ettevõtmise eesmärgiks on tutvustada erinevaid võimalusi Eesti looduses kõndimiseks ning jagada positiivseid elamusi liikumisest. Väljakutset alustas Karu 1. mai hommikul Lõuna-Eestist Karula looduspargi pikalt matkarajalt ning kui jõudu jagub, siis lõpetab ta oma teekonna 31. mai pärastlõunal Tallinnas Toompea lossi ees. Jälgi Kunnari tegemisi tema Instagrami ning Facebooki kontol.

Liikumisele annavad hoogu Sportland Eesti ja The North Face, Eesti Terviserajad, Ühendus Sport Kõigile, Tartu Terminal, Fat Burner spordijook, Mariine Auto ja Subaru, FreeSport spordijook, ajakiri Edasi.org, MTÜ Elamusretked ning Nipernaadi Matkaklubi.

Kunnar Karu

Kunnar Karu on Nipernaadi reisiklubi matkajuht ja alpinist. Tema reisikirjad viivad lugeja erinevatele mäetippudele, tuues koju kätte ka vaated pilvepiirilt. Loe artikleid (18)