Keit Kasemets: asi ei ole ainult rahas, vaid ühtses ja tugevamas Euroopas. Euroopa Liidu uus eelarve

Euroopa Komisjoni plaan uueks Euroopa Liidu eelarveks on kahtlemata põhimõtteline ja erakordne. Komisjon pakub välja 1,1 triljoni suuruse seitsme aasta eelarve ning ühekordse 750 miljardi suuruse majanduse elavdamise paketi. Ajal, mil Euroopa on suurimas kriisis pärast teist maailmasõda, on selgelt vaja uusi ja teistsuguseid lahendusi, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse juht Keit Kasemets.

Artikkel on esmalt avaldatud ERR-i portaalis.

Erakordseks teeb komisjoni plaani majanduse elavdamise pakett (NextGenerationEU), mida rahastatakse Euroopa Komisjoni võetava laenuga. Laen suunatakse Euroopa Liidu eelarve kaudu toetuste ja laenudena liikmesriikidele ja makstakse tagasi 30 aasta jooksul.

Seejuures pole erakordne mitte laenamine, mida Eesti aruteludes on ekslikult nimetatud Euroopa föderaliseerumise ilminguks. Euroopa Komisjon on korduvalt liikmesriikide tagatisel laenanud, näiteks Euroopa stabiilsusmehhanismi rahastamisel ja viimastel kuudel kokku lepitud meetmete puhul.

Tegemist ei ole ka “kardetud” koroonavõlakirjadega ega võla ühendamisega või teiste riikide võla ülevõtmisega. Erakordne on välja pakutud summa ja asjaolu, et EL kasutab laenatud vahendeid EL-i eelarve kulude katmiseks.

Eelarve maht pannakse paika omavahendite piirmäära otsusega. Piirmäära tuleks komisjoni ettepanekul suurendada 1,2 protsendilt rahvuslikust kogutoodangust (RKT) kahele protsendile RKT-st. Suurem piirmäär annab komisjonile vajaliku manööverdamisruumi laenu võtmiseks ja selle peavad liikmesriigid ühehäälselt heaks kiitma, enamikus riikides on vajalik ka ratifitseerimine parlamendis.

Mida Eesti peaks komisjoni ettepaneku puhul eriti tähele panema?

Esiteks, EL-i eelarve peamine eesmärk on jätkuvalt ebavõrdsuse vähendamine ja heaolu tõstmine. Just selle tõttu, et me oleme jätkuvalt keskmisest madalama heaolutasemega riik, saab Eesti komisjoni ettepaneku kohaselt lisaraha kordades rohkem kui meie osakaal EL-i SKT-s ja meie osa laenude tagatises.

Lisaraha on toetuste ja laenudena 3,3 miljardit eurot (13% SKT-st) seitsme aasta jooksul. Laenude, tegelikult ka toetuste kasutamine on vabatahtlik. Eesti lisatoetuse maht on ligikaudu seitse protsenti SKP-st, üks protsent SKT-st aastas. Samal ajal on loomulikult riike, kes on selles kriisis rohkem pihta saanud ja kelle lisatoetused on suuremad.

Peame arvestama, et näiteks Itaalia ettevõtete ja teenindussektori täielik seiskumine mitmeks kuuks on seotud ainult viirusega. Sellel pole mingit seost Itaalia varasema majandus- ja rahapoliitikaga. Kui me Itaalia ettevõtteid ei toetaks, suureneks ebavõrdsus Euroopa Liidus märgatavalt.

Teiseks, Eesti huvides on toimiv siseturg. See saab toimida vaid siis, kui kõikide riikide majandused on heas seisus ja panused on võrdsed. Esimese otsusena kriisi alguses peatas komisjon ajutiselt eelarvereeglite toimimise ja lubas väga paindlikku riigiabi. Ent need otsused üksi ei taga kriisist ülesaamist ja seda, et riigid oleksid siseturul võrdses seisus.

Kogu kriisi ajal EL-is antud riigiabist ligikaudu 50 protsenti on andnud üks riik. Paljudel, sealhulgas Eestil, ei ole võrreldavat rahalist võimsust oma ettevõtteid ja töötajaid toetada

On oht, et kriisil on tugevad asümmeetrilised mõjud. Ja seetõttu ei peaks me jälgima vaid Eestile ette nähtud rahasummat.

Meie huvides on ka see, et teised riigid saaksid kriisist võimalikult valutult välja. See on peamine põhjus, miks on vaja suuremat eelarvet.

Kolmandaks, kuhu ja kuidas lisaraha kasutada. Teatud hulk toetustest on komisjoni ettepanekus ette paika pandud. Lisaraha ühtekuuluvuspoliitikale ja maaelule, mis aitab kõige suurema löögi saanud turismi- ja teenindussektorit.

Täpne toetussumma pole veel teada, sest lisatoetused võtavad arvesse nii selle kui ka järgmise aasta majanduslangust ja tööpuuduse kasvu. Ennekõike Ida-Virumaale suunatud ning kliimapöördeks vajaliku õiglase ülemineku fondi rohkem kui viiekordne kasv kokku 736 miljoni euroni.

Lisaraha võimekuste suurendamiseks, et uute COVID-19 puhangutega paremini hakkama saada. Kuid suurima osa rahast saavad riigid majanduse elavdamise programmiks, Eesti puhul maksimaalselt 1,084 miljardit eurot toetusi.

Eesti debatis on kõlanud väited, et abi saajad (nende hulka kuulub ka Eesti) peavad ka vastutama. Kahtlemata. Raha kasutamiseks tuleb igal riigi välja töötada reformiprogramm, mis on kooskõlas nii EL-i prioriteetidega kui ka komisjoni majandussoovitustega ning mille peavad heaks kiitma komisjon ja kõik liikmesriigid.

Raha makstakse välja osades, vaid juhul kui vahe-eesmärgid on täidetud. Sellise programmi koostamisega peab arvestama ka Eesti. Ja muidugi on meil vaja ka tagada, et teised riigid kasutaksid raha seal, kus sellest tõuseb suurim kasu nii sellele riigile kui ka Euroopale laiemalt.

Ja lõpetuseks, võetud laen tuleb ka tagasi maksta. Komisjoni ettepaneku kohaselt algavad tagasimaksed järgmisel eelarveperioodil (2028+) ja selleks on kolm võimalust:

  • väiksemad kulud järgmistel perioodidel;
  • suuremad riikide osamaksed;
  • omavahendid.

Seni on Eesti olnud uute omavahendite loomise vastu. Kahtlemata on tegemist põhimõttelise poliitilise vaidlusega. Aga kindlasti ei muuda uued omavahendid Euroopa Liitu, selle pädevusi ja olemust. Ka praegu tulevad Euroopa Liidu eelarve tulud omavahenditest. Seda valdkondades, kus riikide põhine maksustamine ei anna nii head tulemust kui riikide ülene.

Asi on ühtses ja tugevamas Euroopas

Uues olukorras tasuks uute omavahendite üle vähemalt arutada. EL-i eelarvesse laekub protsent riikides kogutud käibemaksust ja kõik EL-i välispiiril kogutud tolli- ja suhkrumaksud. See on igati loogiline, et ühise kaubanduspoliitika kaudu kehtestatud tollimaksud laekuvad ühisesse eelarvesse.

Samamoodi on loogiline, et piiriülene süsinikumaks, mis kaitseb Eesti ja Euroopa ettevõtjaid ebaõiglase konkurentsi eest, oleks kõikides riikides ühesugune ja võiks sarnaselt tollimaksuga laekuda Euroopa Liidu eelarvesse.

Eesti on toetanud ka nn digimaksu ehk digitaalsete platvormide maksustamist. Ka siin ei anna globaalsete hiidude igas riigis eraldi maksustamine oodatud tulemust ja EL-i ühetaoline maks on igati mõistlik. Ka see kaitseb Eesti meediaettevõtteid ebaõiglase konkurentsi eest.

On välja öeldud, et koalitsioonileping ei näe uute maksude kehtestamist ette ja seetõttu pole Eestil võimalik ka uusi EL-i omavahendeid toetada. Piiriülese süsinikumaksu ja digimaksuga ei maksustata Eesti ettevõtteid, vaid tagatakse õiglasem konkurents kogu Euroopa Liidu turul. Kui liikmesriigid uutes omavahendites kokku lepivad, ei teki vajadust maksta laene tagasi liikmesriikide osamaksetest.

Kahtlemata on komisjoni ettepanekus palju detaile, mida Eesti peab põhjalikult läbi analüüsima ja ühiskondlikult läbi arutama. Ent tuleb meeles pidada, et komisjoni ettepaneku puhul ei ole asi ainult rahas. Asi on ühtses ja tugevamas Euroopas, mis taastuks tervikuna kriisist võimalikult kiiresti. Ja selline Euroopa on vägagi Eesti huvides.

Keit Kasemets

Keit Kasemets on politoloog ja töötas aastatel 2016-2022 Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhina. Loe artikleid (3)