Jarmo Virmavirta: Soome salarelv – tualettpaber

Foto: Shutterstock.com

Suhtumine koroonakriisi kõneleb erinevate rahvaste olemusest. See annab vaatlejale tänuväärse objekti. Soome superkuulsus, kinnisvaramaakler Jethro Rostedt kirjeldas seda hästi pärast kevadel USA-st naasmist. Esmalt jälgis ta ameeriklaste käitumist, kui hakati koroonameetmeid rakendama. Relvad on hõlpsasti saadaval ilma erilubadeta, isegi taskukohase hinnaga. President Trump hoolitseb selle eest, et relvakaubandus jätkuks. Ühtlasi kindlustab ta oma positsiooni järgmistel valimistel.

Mida ameeriklased siis tegid, kui mõistsid koroona mõjusid nende isiklikule elule? Nad tormasid massiliselt relvapoodi relvi ostma. Keerulises olukorras otsivad jänkid tuge relvadest. Sellest tuleb sõda, mõtlesid jänkid koroona kohta. Ja relvade müük kasvas järsult.

Pärast Soome koju naasmist tegi Jethro ajakohase võrdluse soomlastega. Mida siis soomlased koroonakeerises tegid? Nad tormasid ka poodi, kuid sugugi mitte relvi ostma. Soomlased ostsid tualettpaberit. Mitte paar rulli, vaid vähemalt paar paarikümnest rullist koosnevat pakki. Selle rõhutamiseks arvasid pea pooled arvamusküsitluses osalenud soomlastest, et ettevalmistatud ja kavandatud püüdurhävitajate ostu võiks edasi lükata tulevikku või vähemalt seni, kuni tualettpaberit jätkub.

Lugu saab ja on põhjust jätkata Rootsiga.

Rootslased valisid koroona vastu võitlemise meetmete üle otsustamisel soomlastest ja ka ameeriklastest erineva tee. Nad ei hakanud koroonat jõuga peatama, vaid andsid nakkusele ruumi. Restorane ei suletud, üritusi ei tühistatud. Oli vaja ju koos mõtteid vahetada ja võib-olla laulda pokaalide vahel laulu “Helan går”. Rootsi ekspertide hinnangul pidi see tekitama inimestes immuunsuse.

“Aina hauskaa olla pittää, aina hauskaa olla pittää. Niin on, ei maha mittään.” (Alati olgu lõbus, alati olgu lõbus. Nii on, selle vastu ei saa.) See laul on pärit kunagisest Viiburist, mille atmosfäär erines muust Soomest. Viiburil on ajaloolised sidemed Rootsi, Saksamaa, Venemaa, Soome ja Nõukogude Liiduga. See on kultuuriliselt hästi huvitav, ehkki Nõukogude Liidu ja Venemaa ajal hooletusse jäetud linn. Mõned viiburilased unistavad nüüd ajaloolise tausta elluäratamisest. Nad ütlevad, et Viiburist võiks saada Tallinna vanalinna sarnane turismisihtkoht.

Lihtsalt “alati olgu lõbus”. Tänasel päeval kehtib see pigem Rootsi kui Viiburi kohta. Olin kavatsenud külastada Viiburit aprilli lõpus, olen nimelt ema kaudu Viiburist pärit. Koroona aga pani enne seda piirid kinni. Õnneks. Venemaa ei pööranud siis veel koroonale korralikult tähelepanu, kuid teeb seda praegu. “Alati olgu lõbus” kirjeldab pigem tänapäeva Rootsit kui Venemaad.

Asja tuum on selles, et Rootsi mõtteviisi kohaselt tuleks mitmesuguseid piiravaid meetmeid rakendada inimlikel tingimustel, mitte halduskorraldustega. See on sajanditevanune Rootsi traditsioon, mida on aastate jooksul vaid viimistletud. Nüüd on Rootsi sunnitud siiski mõtlema, kas kodanike eelistustel on kusagil piirid. Rootsis on koroonasse surnud rohkem kui 4000, Soomes aga pisut üle 300 inimese. Lõplikud arvud selguvad muidugi millalgi aastate pärast, kuid rootslaste praegune olukord pole eriti kiita.

Kogu maailmas on oldud sunnitud rakendama karme bürokraatlikke piiramismeetmeid, kuid neid hakatakse nüüd tühistama. Päevakorda tõuseb majandus. Ka Soomes küsitakse, kas eesootavat kriisi lahendatakse eelarvekärbete või toetustega.

Varsti seistakse silmitsi suureneva tööpuuduse, tõusvate maksude, kahanevate riiklike toetustega. Nüüd küsitakse, kas tuleks liituda EL-i raames Saksamaa ja Prantsusmaa kavandatud 500 miljardi euro suuruse päästefondiga. Selle kaudu saaks Euroopas netomaksja Soome taas rahastada mh Itaalia pankrotti.

Viimati, kui Soome maksis Kreeka katastroofi eest, tõusid toetustele vastu seisnud põlissoomlased poliitilise populaarsuse edetabeli tippu.

Praegu korrutatakse sageli, et maailm ei pöördu enam endiseks tagasi. Koroonajärgne maailm on midagi muud. Kuid milline ta siis on?

Arvatavasti oodatakse praegu kõige rohkem seda, et inimesed hakkaksid uuesti tarbima nagu varem. Mitmesuguseid majanduslikke tugimeetmeid kavandatakse just seetõttu, et tarbimine hakkaks kasvama. Inimene ja temaga koos ka maailm – ja muidugi valitsev mõtteviis – on üles ehitatud nii, et arengu mootoriks on majandustegevus. Sellele teele oleme nüüdki asumas. See tähendab vaeste vaesumist ja rikaste rikastumist. “Nii on, selle vastu ei saa.”

Soomlased on koroonakeerises oma valitsusele väga lojaalsed olnud. Huulepulgavalitsus on pildile pääsenud pärast ametnike ettepanekute heakskiitmist ja poliitikasuundade unustamist. Opositsioonierakonnad on olnud vait kui sukk. Kuid see aeg hakkab nüüd mööda saama. Kõigel on oma hind. Valitsusesisesed lahkarvamused hakkavad välja paistma ja opositsioon julgeb oma kriitikat häälekalt väljendada. Naaseme tavalise olukorra juurde, millest ilmselt areneb poliitiline kriis. Võimuerakonnad hakkavad kriitika valjenedes toetust kaotama. Ütlusest “me ei naase enam vanade liistude juurde” on saamas ajalugu. Ei lähe kaua, kui hakatakse ennustama, milline valitsus Soomel aasta lõpus on.

Üks on siiski kindel: tualettpaber selleks ajaks otsa ei saa. Sellest piisab järgmisi kriisi alguseni.

Jarmo Virmavirta

Jarmo Virmavirta

Jarmo Virmavirta on professor. Oma kolumnides kommenteerib ta Soome ja Euroopa poliitikat. Ta on töötanud Yleisradio uudiste ning ajalehtede Turun Sanomat ja Uusi Suomi peatoimetajana, olnud pikka aega Soome välispoliitika instituudi juhatuse ja välissoomlaste ühenduse Suomi-Seura esimees ning tegutsenud ka Postimehe kolumnistina 2002–2012. Loe artikleid (12)