Katrin Veiksaar: elu teistsuguses linnas

Milano toomkirik. Foto: Shutterstock.com.

Eriolukorra tingimusi pehmendav teine etapp, fase due, algas Itaalias 3. mai keskööl, ligi kaks kuud pärast ulatusliku karantiini kehtestamist kogu riigis. Ja siin me nüüd oleme – post-lockdown’is. Kevadest hakkab saama suvi ning linnaruum, mille ärevate südametega maha olime jätnud, on jälle meie päralt. Muudatused on silmanähtavad. Esimese asjana on paigast nihkunud linnasüda, kesklinna asemel asub see polüfunktsionaalseteks muutunud kvartalites, võimalikult kodude lähedal.

Teine etapp on üleminekuetapp. Uus normaalsus on alles ettevalmistamisel. Mai ja juuni kalender näitab kahte kuupäeva, mille käigus avatakse restoranid, muuseumid, raamatukogud, riidekauplused ning juuksurisalongid. Elame endiselt distanti ma uniti – koos, aga vahemaa tagant. Pärast kuudepikkust koristamist kodudes, rõdul ja trepikojas tundub linnaruum korrast ära ja kaootilisem kui kunagi varem. Kõnniteed on harjumatult kitsad, jalakäijaid harjumatult palju, heitgaasid harjumatult tugevad. Aina enam räägime õhukvaliteedist ja eriti peentolmust, mida Itaalia Keskkonnameditsiini Keskuse SIMA uuringud on seostanud viiruse agressiivse käitumisega Põhja-Itaalias. Paljud meist kannavad kaitsemaske ka tänavatel. Kodust väljumisel on need kohustuslikuks muudetud siiski vaid mõnes maakonnas.

Teise etapi üheks võtmesõnaks on jätkusuutlikkus. Kui kunagi rääkis sellest vaid roheline liikumine, siis täna räägivad sellest ka linnapead ja riigivalitsejad. Taristu- ja transpordiminister Paola De Micheli on lubanud kuni 500-eurost toetust erinevate liikurite, elektrilise või tavalise jalg- või tõukeratta soetamisel neile, kes elavad linnades või üle 50 000 elanikuga piirkondades. Suuri maksusoodustusi pakutakse linnakodanikele, kes teevad oma kodud energiasäästlikumaks. Valmis on ka uus ergutussüsteem keskkonnasäästlikule ehitussektorile.

Üks koroonaviiruse sümbolitest on kindlasti 1,4 miljoni elanikuga Milano. Eelmisel aastal paigutus see Itaalia jätkusuutlike linnade pingereas 32. kohale, kukkudes 2018. aastaga võrreldes 9 koha võrra.

See kiire ja tõhus autodele orienteeritud suurlinn on nüüd tegemas kannapööret ja liigub julgelt rohelise mõtteviisi suunas.

Linnapea Beppe Sala on lubanud aasta lõpuks valmis saada 35 kilomeetrit äärelinnu kesklinnaga ühendavaid jalgrattateid, neist esimene – mis läbib tuntud kauplustega ääristatud puiesteed corso Buenos Aires – on juba ehitamisel.

Aga see on vaid algus: selleks, et rattaga sõitmine oleks turvaline, on vanalinna ümber asuval ringteel alandatud autode kiirust 30 kilomeetrini tunnis ja osadel autoteedel jagavad autod nüüd ruumi jalakäijate ja ratturitega, olles üksteisest eraldatud sõidurajamärgistustega. Kümmekond uut väljakut muudetakse jalakäijate alaks, suurendamisel on elektriliste tõukerataste laenutuspunktide maht ja autoparklate arv linna äärtes. Ajalehe La Repubblica andmetel on 70% Milano elanikest muudatustega päri.

Lisaks on Milano linnavalitsuse veebilehele üles laaditud linna kohanemisstrateegia 2020, mis räägib uuest looduskeskkonnaga arvestavast linnahaldusest. 17-lehelise manifesti peateemad ulatuvad keskkonnasõbralikust energiakasutusest lokaalse linnani. Tarbimine ja suhtlemine peaks muutuma “kohalikuks” – panustatakse kvartalisisesele elustiilile ja teenustele, mis jäävad kodust kuni 15 minuti pikkuse jalgsi tee kaugusele. Dokument jääb linnakodanikele kommenteerimiseks lahti kuu lõpuni.

Suuremad ja väiksemad muutused linnaruumis ootavad meid kindlasti veel ees. Näiteks on testimisel ühissõidukite põrandatele joonistatud 1-meetriste vahemaadega kirjad, mis näitavad ära, kus tohib seista ja istuda; ning asutuste, ülikoolide ja poodide erinevad avamis- ja lahtiolekuajad, mis oleksid jaotatud päevade ja nädala peale nii, et rahvast oleks tänavatel vähem ja liiklus poleks tipptundidel koormatud.

Katrin Veiksaar

Katrin Veiksaar on filoloog, eest keele lektor, blogija ja kultuurivahendaja. Ta on elanud imelises Bolognas üle kahekümne aasta. Katrin on Edasi kirjasaatja Itaalias. Loe artikleid (12)