Lugejakiri.ee: olulised sündmused Eestis & maailmas

Vahendame end Eesti “kõige usaldusväärsemaks ja tõsiseltvõetavamaks uudisteallikaks” nimetava portaali Lugejakiri.ee valitud materjale. Mida olulist on juhtunud Eestis ja maailmas?

Tõnis Lukas: suveüritused jäävad ära, asemele pakub valitsus igapäevast pressikonverentsi

Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul kiitis valitsus heaks otsuse, et sel suvel rahvaüritusi ega -pidusid Eestis ei toimu. Selle asemel pakub valitsus kuni suve lõpuni igapäevast pressikonverentsi, mis peaks tekkinud tühimiku edukalt täitma.

Lukase sõnul alustatakse igapäevaste kolmetunniste pressikonverentsidega kohe, kui kiiremad koroonaviiruse teemad laualt maha saadakse.

Hetkel segavad faktorid ees

“Me täiesti mõistame inimeste soovi külastada sel suvel mitmesuguseid teatrietendusi, kino, pidusid ja muid rahvaüritusi, aga meil on selle asemel pakkuda midagi hulga paremat,” selgitas kultuuriminister.

“Selleks oleme valitsuse kõigi ministritega pannud pead kokku, et iga Eesti inimene, imikust raugani, leiaks meie pressikonverentsidelt midagi enda hinge jaoks,” sõnas Lukas.

“Alustame nende pressikonverentsidega kohe, kui Popovid, Lutsarid, Jollerid ja muud terviseameti tegelinskid on oma koroonaasjadega lõpetanud ja rahvas saab jälle rohkem oma armastatud poliitikute teemadele keskenduda,” lubab Lukas.

Rahvale lubatakse väga mitmekesist programmi

Lukase sõnul kiitsid valitsuse liikmed oma kabinetinõupidamisel heaks otsuse, et kuni 31. augustini pakuvad valitsuse kõik ministrid oma igapäevasel pressikonverentsil rahvale mitmekesist hariduslikku, kultuurilist, meelelahutuslikku ja sekka ka pisut poliitilisharivat programmi.

“Me täiesti usume, et rahvas võib esialgu suhtuda valitsuse plaani kerge umbusuga, aga me kinnitame teile, et oleme valmis saanud suurepärase sisu, mis paneb teid isegi Rammsteini kontserdi unustama,” lubab Lukas.

“Toon mõned näited, et minu jutt ei jääks niisama kuumaks õhuks: näiteks hakkab rahvastikuminister Riina Solman lugema iga päev ette 100 lehekülge piiblit – seega on usklikud kaetud. Haridusminister Mailis Reps õpetab noori, kuidas õigesti kondoome kasutada – noored on kaetud. Siseminister Mart Helme esineb iga pressikonverentsi lõpus mõne oma tuntud looga – kontserdid ja peod seega kaetud. Riigihalduse minister Jaak Aab õpetab kasutatud näomaskidest maja ehitama – käsitöölised ja ehitajad kaetud. Keskkonnaminister Rene Kokk tutvustab üle Eesti asuvaid raielanke ja õpetab, kuidas kändude järgi seal kunagi asunud puid ära tunda – loodushuvilised kaetud,” tõi Lukas ainult mõned põnevad eesootavad näited.

“Peaminister Jüri Ratas on isiklikult lubanud anda psühholoogialoenguid sellest, kuidas mürgises suhtes ellu jääda ning kuidas seal olemist ka välja vabandada. Sekka näitame ka lõbusaid klippe sellest, kuidas maaeluminister Arvo Aller võtab helkurvestides lasteaialastel käest kinni ja viib nad iga päev maale põllutöödele appi,” lubab Lukas.

“Nagu näete, siis on meie programm nii sisukas, et pigem on mure, kas selle meile antud igapäevase kolme tunni ja terve suvega üldse kõik olulised huvitavad teemad kaetud saame,” muretseb Lukas.

Pressikonverentsi vaatamine kõigile kohustuslik

Küsimusele, kas ei ole ohtu, et valitsuse erinevad ministrid hakkavad oma eetriaega ära kasutama poliitiliste eesmärkide elluviimiseks ja propaganda tegemiseks, vastas Lukas nii:

“No kuulge, ega siis kõik head asjad siin elus ei saa ka tasuta olla – mõelge nüüd ise ka natuke –, ministrid näevad sel suvel ränka vaeva, et rahvast harida ja nende meelt lahutada. Usume, et õige pisut poliitpropagandat sealjuures ei tee üldse paha,” ütles küsimusest ilmselgelt ärritunud Lukas.

“Selle asemel et juba ette negatiivselt suhtuda ja kritiseerida, vaadake parem kogu meie pakutav suvine programm ära ja siis kritiseerige, kui üldse on, mida kritiseerida,” lisas minister Lukas.

Kultuuriminister Tõnis Lukase sõnul hakkab valitsuse igapäevane kolmetunnine pressikonverents olema ERR-i ja erakanalite eetris kell 12.00 ning on kohustuslik vaatamine igale Eesti elanikule.

***

VALITSUS: esimesena lõpeb eriolukord rikastele ja ilusatele, viimasena koledatele ja vaestele

Vabariigi Valitsus andis täna teada, et esimesena lõpetatakse karantiin ja eriolukord rikastele ja ilusatele ning koledad ja vaesed saavad vabalt õue minna viimastena.

Valitsuse otsuse kohaselt pääsevad rikkad ja ilusad inimesed karantiinist ja liikumispiirangutest 17. mail. Vaesed ja koledad tõenäoliselt alles hilissügisel.

Otsus tehti kaalutletult

“Kinnitame, et tänane otsus pole tehtud uisapäisa – selle taga on põhjalik analüüs,” kinnitas peaminister Jüri Ratas.

“Loogika on tegelikult lihtne: rikkad ja ilusad inimesed elavad üldjuhul eramajades, sõidavad isiklike autodega ning neil on raha, et majandus uuesti käima tõmmata,” selgitas Ratas.

“Ka kipuvad rikkad ja ilusad olema pigem üksikud inimesed – rikkad kardavad oma rahast ilma jääda ja kardavad seega kõiki ja kõike ning ilusad inimesed kipuvad olema nii pinnapealsed, et neil üldjuhul sõpru polegi – seega ei kuulu nemad riskirühma ja nende puhul pole vaja ka karta, et nad viirust levitaks.”

“Seega saigi vastu võetud otsus, et selleks, et rikkad saaksid oma raha rahulikult ja kuskil järjekordades trügimata kulutada, peaksid nemad ka esimesena n-ö vabadusse pääsema,” sõnas peaminister.

Vaesed ja koledad pääsevad õue sügisel

Ratase sõnul ei ole rikaste ja ilusate varem vabastamise otsuse taga ainult majanduslikud kaalutlused.

“Kui jätame kõrvale majandusliku poole, siis rikaste ja ilusate tänavapilti ilmumisel on ka esteetiline külg: kui vaesed ja koledad vaatavad aknast välja ning näevad seal toimetamas ainult rikkaid ja ilusaid, läheb ka neil tuju heaks, sest väljas toimuv annab signaali, et kõik saab korda ja kõik on ilus,” selgitas Ratas.

“Nii pole ka vaestel ja koledatel hilissügisel õue saades nii paha tuju, kui ees ootab nii ilusaid ja rikkaid inimesi täis maailm,” märkis peaminister Ratas.

Küsimusele, miks vaesed ja koledad alles hilissügisel õue pääsevad, vastas Ratas nii:

“Meil oli sellel teemal pikk ja tuline diskussioon ja jõudsime järeldusele, et tõenäoliselt on hilissügisel ilmad juba nii hallid ja koledad, et osa vaeseid ja koledaid võib-olla ei viitsigi õue tulla ja teine osa, kes tuleb õue, jääb tänu pimedusele rohkem varju ja ei paista tänavapildis nii palju välja,” lisas peaminister.

Vabariigi Valitsuse otsuse aluseks, keda 17. mail täpsemalt vabadusse lastakse, võetakse Äripäeva Rikaste ning Kroonika seksikamate edetabelid.

***

Turris tuvi: autodele sittumine on surmani ära tüüdanud, igatsen inimestele pähe laskmist

Täna andis Tallinna kesklinnas ühes Kunderi tänava maja pööningul pesitsev turris tuvi teada, et autodele sittumine on teda surmani ära tüüdanud ja ta ei jõua karantiini lõppu ära oodata, et saaks uuesti inimestele pähe laskma hakata.

Turris tuvi sõnul on tänane eriolukord kestnud piinavalt kaua ja tema hinnangul tuleks see kiiremas korras ära lõpetada.

Tuvidel igav

“Oeh, ma ei tea, kust otsast üldse kurtma hakatagi,” sõnas turris tuvi täna hommikul.

“Ärkad üles, ei pese, lähed lendad esimese korruse hullu muti aknalauale, võitled kajakate ja varblastega, nokid lõpuks mao teri täis, seedid natuke ja siis lendad autosid täis laskma,” kirjeldab turris tuvi oma argipäeva.

“Ja nii täpselt iga päev ja juba kuues nädal järjest. IGA KURADI PÄEV JA NII KUUS NÄDALAT JÄRJEST! Hulluks võib minna,” kurdab turris tuvi.

Igatsevad inimesi

“Kas te üldse teate ka, kui igav on ainult autodele sittuda? Ei tea? No proovige ise järele – see on ainult mõnda aega huvitav, aga siis muutub lihtsalt järjekordseks tüütuks tegevuseks,” selgitab turris tuvi.

“Proovid tuua vaheldust ellu, et näiteks esmaspäeval situd ainult punaste autode peale ja teisipäeval ainult roheliste peale, et oma sihtimisoskust värske ja teravana hoida, aga kaua sa sedagi suudad? Autod ju isegi ei liigu enam,” on turris tuvi hädas.

“Loomulikult igatseme me inimesi tänavatel – inimestele peale laskmine on kordades keerulisem väljakutse, kui seisvate autode täislaskmine,” selgitab turris tuvi.

Kutsuvad inimesi taas tänavale

“Ja need reaktsioonid, mis sa saad sellest, kui sa ikka lased mitmekümne meetri kõrguselt mõne peene proua peene mantli või kübara peale – hindamatu!”

“See kisa, see ropendamine, see rusikatega vehkimine… mmmm… mõnusad ajad olid ikka need,” meenutab turris tuvi nädalatetagust aega, kui inimesed veel tänavatel olid.

“Palun, head inimesed, tulge tänavatele tagasi, et saaksime teile jälle oma laadungi pähe lasta – see ju toob õnne teile ka, haahahhaaaa,” naerab tuvi lõpetuseks.

***

Jõude istuvad lõbutüdrukud pakuvad end maale lüpsjaks: see liigutus on meil üsna käpas!

Lõbuteenuste osutajad andsid täna teada, et seoses sissetuleku ärakadumise ning üha süveneva abikäte puudusega maal, pakuvad nad end maale lüpsjaks. Ka olevat neil selleks tööks vajalikud oskused juba käe sees.

Tööle ollakse valmis minema kasvõi kohe, sest sissetulekud linnas on langenud praktiliselt nulli.

Linnas pole enam tööd

„Naljaga pooleks saame öelda, et nüüd ei otsi maamees naist, vaid linnanaised maameest, kellele appi minna,“ kommenteeris Eesti Prostituutide Liidu (EPL) juhatuse esinaine Mare S. (nimi arusaadavatel põhjustel ainult paljudele meestele teada, toim.).

„Meie sissetulekud on kukkunud praktiliselt nulli – 2 meetri kauguselt on teenuseid üsna keeruline pakkuda,“ selgitas liidu esinaine.

„Seega on iga võimalik lisateenistus kulda väärt ja miks mitte teha seda maal, värskes õhus, ümbritsetuna heas füüsilises vormis maameestest,“ naerab Mare S.

Oskused juba olemas

Naise sõnul ei tohiks lüpsitöö teoreetiliselt ka konti murda ning võib aidata kaasa sellele, et oskused rooste ei läheks.

„Ma ei usu, et meil isegi neid tänapäevaseid moodsaid lüpsimasinaid vaja läheb – oskused on meil olemas, neid oleme aastaid harjutanud ning kõik vajalikud liigutused on juba n-ö käe sees,“ arvab Mare S. tööst maal.

„Võib-olla ongi hea kuni eriolukorra ja 2+2 reegli lõppemiseni end sel viisil vormis hoida – siis ei unune liigutused ära ja kui saame oma põhitööl jälle jätkata, siis oleme tiptop vormis!“ lisab lõbutüdrukute eestkõneleja Mare S.

Rohkem uudiseid: Lugejakiri.ee

Lugejakiri.ee

Lugejakiri on Eesti kõige usaldusväärsem ja tõsiseltvõetavam uudisteallikas. Loe artikleid (20)