YASMYN: olen rahul sellega, kes ma olen

Foto: Taavi Luhamaa.

Aasta tagasi saabus kevad pisut teistmoodi kui praegu. Viiruste asemel levisid hoopis põnevad ja elevust tekitavad helid. Sensuaalse seguga downtempo’st, neo-soul’ist ja moodsast hiphopist, mis juba ammu kohalikul helimaastikul puudu oli, hakkas oma debüüdil melomaanide kõrvu paitama YASMYN ehk Sinencia Jasmine Kass. Täna ilmus digikanalites tema teine EP “Illusions”. Uue muusika jagamise eel rääkisime YASMYN-iga tema orgaanilisest teekonnast artistina, mis ta tänaste lugude juurde toonud on. Noh, näed! Tegelikult tuleb ju ka see kevad vaatamata kõigele värskete helidega, mis pöörases ajas vaimu rahustavad ja rikastavad.

Kui sinult Müürilehe “Uue eesti biidi” rubriigi intervjuus küsiti, kes on YASMYN, vastasid, et üks austaja oli öelnud, et “YASMYN on täpselt see mustanahaline RnB-printsess, keda meie väike konservatiivne Eesti vajab”, ning oled sellega päri. Kas see sama konservatiivsus on sinu loomingut kuidagi mõjutanud? Kuidas?

Ma ütleksin, et kõik, mis mind ümbritseb, on minu loomingut mõjutanud ja jääb ka mõjutama. Ma üritan alati kõigest inspiratsiooni võtta – nii heast kui ka halvast.

Mis sind loominguliselt kõige enam inspireerib ning mis kõige enam frustreerib?

Kõige rohkem inspireerivad mind need inimesed, kes mind ümbritsevad. Minu vend Mick, Kapa, Manna, Rainer Meinart ja terve MANIFESTUS-e tiim. Kõige parem on loominguline olla siis, kui su ümber on hea tiim. Kõige frustreerivam asi on loominguliste inimeste järel ootamine, aga see on paratamatu, kuna meil kõigil on iseseisvad projektid käsil jne.

Teete küll vennaga palju koostööd, kuid kas plaanite kunagi ka n-ö ametlikku ühist projekti?

Ma arvan, et kunagi kindlasti! Kumbki meist ei ole vist väga ette planeerija tüüpi. Arvan, et kui see juhtub, siis juhtub nii, et me juhuslikult oleme ninapidi koos iga päev ja peame aega parajaks lööma. Praegune viirusest põhjustatud karantiin oleks küll hea aeg seda teha.

Milliseid omadusi inimestes kõige enam imetled?

Mulle meeldib näha inimesi tegemas seda, mida nad tõeliselt armastavad. Mulle meeldib näha seda naudingut, mis tantsijal tekib, kui ta liigutab end nii, nagu keegi ei näeks. Mulle meeldib näha stilisti riietamas end täpselt nii, nagu tema tahab, vaatamata inimeste hukkamõistvatele pilkudele. Inimese teeb atraktiivseks ilus, siiras ja puhas rõõm!

Kui vaatad hetkel Eesti helimaastiku kõlapilti, siis mida on seal sinu jaoks liiga palju ning mida võiks rohkem olla?

Hiphopi skeenes loodaksin näha lähiaastate jooksul rohkem kvaliteeti ja vähem kvantiteeti. Ja tahaksin näha rohkem RnB muusikat esile tõusmas, sealhulgas ka naisartiste.

Millal tajusid, et soovid artistina ennast ja oma loomingut jagada? Mis selle otsuse taga oli?

Olen lapsepõlvest näinud pilti, kus mulle kingiti 2. sünnipäevaks mini-tiibklaver. Pildil oli mul seljas puhvis punane kleit ja selle klaveri taga istudes nägin ma nii õnnelik välja. Meil on terve pere väga loominguline ja julge. Kõik, mida ma tean, on olla iseseisev ja aus ning väljendada end kunsti kaudu, olgu see siis muusika loomine, tantsimine, joonistamine, modellindus vms. Arvan, et mu pere on mind kindlasti suunanud siia, kuhu olen seni jõudnud.

Paljud muusikud otsivad pikalt oma identiteeti ning alustavad pigem arglikult, kuid sinu identiteet artistina on esimestest avalikest laividest peale mõjunud küpse ja läbimõelduna. Kui teadlikult sa oma artistikuvandit kujundanud oled? Mis sulle selle juures oluline on?

Foto: Taavi Luhamaa.

10-aastaselt hakkasin ma käima WAF-i laulukoolis. Seal õpetati mulle hääleseadet ja tantsimist; räägiti, kui oluline on olla silmapaistev laulja, isegi kui oled osa 100-liikmelisest koorist. WAF korraldas tihti ka soolovõistlusi, kus sai vabalt valida loo, mida esitada ning millega end tõestada. Kuna sain sealt juba nii noorelt esinemiskogemuse kätte, ei olnud mul laval võõras tunne ka siis, kui enda muusikaga esinema hakkasin. Arvan, et see minu jaoks lihtne ka seepärast, et ma olen rahul sellega, kes ma olen.

Ma tunnen ennast vabalt, kui end väljendan, ja ei hoia end tagasi, kuna mind kasvatati nii, et iseendaga katsetamine on okei.

Minu jaoks ongi oluline, et ma jään 100% iseendaks ka muutuste ja arengu käigus, et areng oleks siiras ja tuleks õpihimust, mitte pingest.

Kas YASMYN-i ja Sinencia vahele võib panna võrdusmärgi või on nende kahe vahel ka mingeid erinevusi? Kui jah, siis millised need on?

Kindlasti võib nende kahe vahele panna võrdusmärgi, kuid nad on kindlasti ka erinevad. Olen selle küsimuse üle viimasel ajal palju mõelnud. Arvan, et igal inimesel on vaja mingit varjupaika, kuhu vahel ära kaduda ning olla 100% aus iseenda ja maailmaga. Minu jaoks on YASMYN varjupaik, alter ego. Tegelikult olen ma üpris tagasihoidlik inimene ja valin väga hoolikalt, kelle ma endale lähedale lasen, kuid mulle läheb väga korda julgus ja mõnes mõttes pohhuistlikkus. YASMYN on minu jaoks täpselt see viis, kuidas end vabaks lasta ja elada välja seda kunsti, mida Sinencia võib-olla ei julgeks.

Sinu debüütalbum “SlowFall” võeti hästi vastu nii siin kui ka välismaal. Kui suure üllatusena see sulle tuli ning kuidas see mõjus?

Mulle tuli see väga suure üllatusena, kuigi ma lootsin seda kõike niikuinii. Mulle lihtsalt räägitakse kogu aeg, et ingliskeelse mussiga ei jõua Eestis mitte kuskile, nii et ma olin väga üllatunud – eriti sellest, et minust ligi 10 aastat vanemad inimesed väga vaibivad minu muusikat. Mõneti on see tekitanud minus pinget, kuna artistina ei tea sa kunagi, kas sinu parim aeg on parajasti käes või alles tulemas.

Oled oma suure mõjutajana maininud hiphoppi, mis on ehitatud muu hulgas meisterlikule sämpeldamisele, ning kasutad seda ka oma loomingus. Millised on sinu jaoks parimad sämplite kasutamise näited läbi aegade (väljaspool sinu enda loomingut)?

Eelkõige meeldib mulle, kui sämpleid kasutatakse maitsekalt, nii et neid lõigatakse, moonutatakse ja muudetakse omanäoliseks. Armastan seda, kui hiphopis sämpeldatakse 4050ndate jazzi, funk’i, souli ja bluusi. See on kuidagi justkui oma vanavanematega koostöö loomine. Mulle meeldib ka väga, kui sämpeldatakse traditsioonilist araabia/india laulu. See on kuidagi nii õige harmoonia träpi trummisaundide ja meloodiate vahel. Lisaks meeldib mulle, kui inimesed sämpeldavad vokaali ning töötlevad neid instrumentideks, nagu näiteks elektrikitarriks.

Oled teinud samme ka rahvusvahelise karjääri suunas. Mis on sellel Eestist väljapoole suunduval teel seni olnud kõige suuremad väljakutsed?

Minu jaoks on kõige suurem väljakutse usaldada inimesi, kes kõige selle kallal töötavad (nemad on need, kes neid inimesi seal teevad), ja kuidas seal asjad toimivad, kuid nad nii kaugel on. Mõneti olen ma ka kontrollifriik: mulle meeldib, kui ma tean, mis toimub, mis koosolekud toimuvad, kes mida teeb, kuid kuna nad kõik on nii kaugel ja töötavad siis, kui meie magame, on mul veidi raske lihtsalt usaldada, et asjad liiguvad.

Yasmin. I Foto: Silver Mikiver

Kuidas erineb sinu hinnangul uus EP “Illusions” aasta tagasi ilmunud loomingust?

Minu debüütalbum “SlowFall” oli rohkem mängiv ja lõbus projekt kui “Illusions”. Võin öelda, et mul ei ole kunagi varem projekti loomisele nii kaua aega läinud kui “Illusionsi” puhul. Hakkasin seda EP-d tegema juba septembrikuus ja sain valmis kuskil märtsi alguses. Eelmise albumi salvestasime kahe nädalaga LA-s, olles hommikust õhtuni stuudios ja liikudes ühelt meeleolult teisele. “Illusionsi” EP on kindlasti läbimõeldum ja kohati ka ülemõeldud, kuna ma tahtsin, et see oleks kontseptuaalne, ilma et kõik lood oleksid ühe sõnumiga. Seepärast võtsin endale aega, et saaksin eri kuudel luua erinevat meeleolu ning katsetada halli Eesti sügistalve meeleoluga.

Kas debüüdi edu pani uuele EP-le ka mõningad pinged peale või oli sel korral loomeprotsess juba eelnevale kogemusele toetudes lihtsam? Kirjelda “Illusionsi” loomelugu.

Eelmise albumi edu pärast on küll veidi pinget, kuna need eristuvad teineteisest ikka suht korralikult. Samas tunnen, et olen väga palju arenenud ja hakanud muusikat üleüldiselt tõsisemalt võtma, nii et loodan, et mu kuulajaskond võtab mu muutuse vastu ja selle võrra ka laieneb.

Mida sooviksid, et inimesed su uut EP-d kuulates kogeksid?

Ma soovin, et inimesed saaksid võtta 20 minutit oma päevast ja lihtsalt kuulata nii, et unustavad kõik, mis maailmas hetkel toimub, et lihtsalt vaibida. Soovin, et nad võtaksid minu kirjutatud sõnu täpselt nii, nagu nemad neid tõlgendada tahavad, et ma saaksin neid puudutada, ilma et teaksin, kes nad isegi on. Ma tahan tekitada inimestele külmavärinaid ja vabadusetunnet, mida ainult muusika on võimeline tekitama.

Kuigi hetkel on muu hulgas tühistatud ka muusikasündmused, siis seda enam on põhjust kohalikku helielu toetada Eesti artistide muusikat kuulates. Huvi korral saad jälgida: YASMYN Instagram 

Kuula YASMYN-i uut EP-d:

Vaata YASMYN-i lühi-dokumentaalfilmi tiiserit:

***

Edasi ankeet

Iga usutluse lõpus saab intervjueeritav Edasi ankeedi viie küsimusega.

1. Esimene ja viimane helikandja, mille ostsid?

Esimene oli Logicu vinüül “Confessions Of A Dangerous Mind” ja viimane oli 1957ndast aastast vinüülkandjal kogumik “My Pussy Belongs To Daddy”.

2. Lugu, mis on sinu jaoks aegumatu?

Minu jaoks ei aegu kunagi ilmselt esimese eesti SoundCloudi räppari MC Vimpeli lugu “Botased kuluvad”.

3. Sinu lemmikpaik maailmas?

Arvatavasti vanaema kodu Põhja-Itaalias.

4. Kui saaksid ajas rännata, siis mis aega ja kuhu reisiksid?

Rändaksin 9000ndate New Yorki. Võib-olla olen liiga palju “Seksi ja linna” vaadanud, aga see aeg tundub läikiv ja glamuurne.

5. Hetk elus, mil muusika on üleliigne?

Siis, kui teda otseselt ei kuulata. Mulle ei meeldi samal ajal muusikat kuulata ja vestlust pidada. Ma hakkan automaatselt muusikale keskenduma ja siis tundun lihtsalt ebaviisakas ja kõrvaldunud.

Johanna Maria Mängel

Johanna Maria Mängel

Johanna Maria Mängel on õppinud 3 aastat muusikaajakirjandust Huddersfieldi ülikoolis Inglismaal. Ta on teinud kaastööd Eesti Ekspressile, Sirbile ja peab isiklikku muusikablogi Saundeskeips. Edasis käib Johanna Maria mööda nii tuntuid ja värskeid kui ka varjatud ja ununenud heliradu; jagab ja lahkab huvitavaid filmide ja sarjade elamusi ning püüab valgust heita erinevate kultuurinähtuste allikatele, allhoovustele ja mõjudele. Loe artikleid (42)