Armastus käib kõhu kaudu: auhinnatud Eesti napsid ja mahetoidu võidukäik

Foto: Shutterstock

Rubriigis “Armastus käib kõhu kaudu” toome koostöös portaaliga Ehemaitse.ee lugejani valiku viimase kuu olulisematest sündmustest Eesti toidu- ja joogimaailmas, mis tõestavad, et eestlase lemmiktoit ei ole teine eestlane.

Ehe toit

Parim taimetoit on maapähklijäätis

Maapähkli jäätis.

Rahvatervise kampaania “Taimne Teisipäev” korraldas hiljuti konkursi 2020. aasta parima taimse toote väljaselgitamiseks. Ülekaaluka võidu saavutas kodumaine La Muu maapähklijäätis. Loe edasi siit.

Säästlik söömine

Paljudele meist tuleb ilmselt veel tänagi üllatusena, et eestimaalastel kulub toidukuludeks keskmiselt koguni veerand sissetulekust. Rahatarkuse podcast’i “Kogumispäevik” avasaate külaliseks on õpetaja ja väikeettevõtja Anna Lutter, kes alustas sel aastal oma rahaasjade teadlikku planeerimist. Saates räägib ta oma kogemusest väikeettevõtjana, pere-eelarve jälgimise raskustest ja toidukulude kokkuhoiust. Toidukulude vähendamise märksõnadeks on planeerimine, võimalikult palju ise valmistamine ning poes mõistlike valikute tegemine. Kuula edasi siit.

Mahetoidu võidukäik

Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, on mahetoidu müük ja tarbimine aastatega pidevalt kasvanud. Järjest rohkem soovitakse mahetoitu süüa kohvikus ja restoranis. Samuti soovitakse, et lastele pakutaks lasteaias ja koolis just mahetoitu.

Et mahetoitu pakkuvad toitlustuskohad ära tunda, on loodud toitlustuse ökomärk, mis näitab, et toitude valmistamisel kasutatakse vähemalt osaliselt mahetoorainet, aidates nii vähendada keskkonda ja inimesteni jõudvaid pestitsiidijääke, hoida elurikkust ning tagada loomade heaolu. Kui toitlustaja soovib pakkuda mahetoitu ja sellest tarbijale toitlustuse ökomärgiga teada anda, peab ta astuma mõned vajalikud sammud. Loe edasi siit.

Foto: Shutterstock

Ehe jook

Saaremaa veinitehas tuli välja esimese veiniga

Saaremaa veinitehas (Ideafarm OÜ) lansseeris hiljaaegu oma päris esimese veini.  Esiklaps sai nimeks Muhu aroonia-õunavein. Selgub, et sarnast veini toodeti Muhus tegelikult ka nõukaajal ning et sellest samast joogist saigi Ideafarm OÜ looja ja tootearendaja Maria Kaljuste inspiratsiooni.

Kaljuste on leidnud üles ka toonase retsepti ja raamatud, mille järgi omal ajal töötati. Ka on ta jõudnud kokkuleppele sellesama Muhu õunaaia ühe praeguse omanikuga, kust tol ajal õunu saadi, kui Muhus kunagi veini tehti. Loe edasi siit.

Atla viinaköök napsas hulga käsitöönapsude medaleid

7.–8. märtsil toimus Berliinis järjekordne käsitöönapsude festival Craft Spirits Berlin 2020. Kui eelmisel aastal sai Atla viinaköögi Muistne Õunanaps Berliini käsitöönapsude festivalil kolmanda koha, siis sellel aastal oli medalisadu hoopis kõvem: hõbemedalid said kõik Atla viinaköögi poolt võistlema läkitatud joogid – Muistne Õunanaps, Vanaema Kirsinaps ja Vanaema Kuslapuu naps. Loe edasi siit.

Võidukas alkoholivaba kokteil

Eesti baarmen Kristo Tomingas võistis New Yorgi maineka rahvusvahelise kokteilivõistluse Battle of the Modern Bartender alkoholivaba kokteiliga, mis põhineb Saaremaa joogitootja Lahhentagge alkoholivabal džinnil Flâneur. New Yorgi restorani-show‘ raames toimunud kokteilivõistluse finalistid valiti sadade osalejate hulgast. Loe edasi siit.

Crafters Junibeer.

Täiesti enneolematu kadakamarjaõlu

Kodumaine alkoholitootja AS Liviko hakkas tootma kadakamarjaõlut Re-crafted Crafter’s Junibeer. Kadakamarjaõlu valmib zero waste ehk jäägivaba tootmise põhimõttel ehtsatest kadakamarjadest, mida on eelnevalt džinni tootmiseks kasutatud. Loe edasi siit.

Ehedad inimesed

Krister Kivi: kodumaine aiakraam on ikka rikastele!

Eesti toidule mõeldes meenub ajakirjanik ja kirjanik Krister Kivile esimesena säriseva verivorsti ja marineeritud kollase kõrvitsa kombo, kusjuures just nende nelgi ja vürtsiga marineeritud kõrvitsakuubikute pärast. See on ilmselt selline juba lapsepõlves mällu keevitatud pildike. Mida arvab ajakirjanik ja Krister Kivi kodumaistest maitsetest ja eestimaisest toidukraamist. Loe edasi siit.

Tippkokk Alar Aksalu: Eesti toit on meri, mets ja maa!

“Saaremaa Ehtne Toode” peakoka Alar Aksalu meelest iseloomustavad Eestit aastaaegadele omased toidud, seda kõikjal Eesti piirkondades. “Eesti on küll väike, aga oleme oma toidulaualt väga rikkad,” ütleb Aksalu. “Igal maakonnal on oma rahvustoidud ja omapärased toidulauad. Mina tajungi, et meid iseloomustavad järgmised Eesti toidud. Loe edasi siit.

  • Talvel: lihapraed, veretoidud, sült, hapukapsas, mädarõigas, sinep, kõrvits, piparkoogid, küpsetised, tummisem õlu ehk tumedad õlled. N-ö talutoidud pikkadeks talvepäevadeks. Kui ruumid vajavad kütmist, ajastatakse ka toiduvalmistamine samale ajale.
  • Roheline kevad: kindlasti minu lemmik aastaaeg. Tärkavad looduse rohelised varad ning saadused peenral, metsas/aasal. Mu suured lemmikud on karulauk, sibulapealsed, murulauk, hapuoblikas, naat, nõges, kuusevõrsed.”

Rohkem uudiseid Eesti ehedate maitsete kohta leiad siit.