Mood. Unisex mood – mitte soo, vaid karakteri peegeldus

Anu Rieberg loob nulljääkidega unisex disaini. Foto: Ele Rieberg.

Iga moetrend ei vääri tähelepanu ja paljud neist kaovad kiirelt, tehes ruumi järgmisele. Ent mõne trendi võimuses on muuta igaveseks seda, kuidas me riietume. Unisex mood, mis juba mitme aasta eest moepilti tugevalt tagasi tuli ja mida viimasel ajal ka mitme Eesti disaineri kollektsioonidest leiab, on tegelikult 1970ndatel “leiutatud” kontseptsioon. Moedisainer Rudi Gernreich ütles siis välja tõe: “Nii naiselik kui ka mehelik veetlus on inimestes endis, mitte nende riietes.”

Seitsmekümnendatel oli tehnoloogia areng kiire ja inimesed mõtlesid rohkem sellele, kui erinev veel tulevik olla võib – seda ka moes. Austrias sündinud Ameerika disainer Gernreich visandas oma ettekujutuse sellest, kuidas naised ja mehed riietuvad aastal 2000, ja leidis, et rõivaid ei defineerita enam soo järgi; seega, naised kannavad pükse ja mehed seelikuid vaheldumisi.

Milline oli tegelikkus aastal 2000, mäletame kõik – aga milline on see aastal 2020? Moebrändid on alati loonud kollektsioone meestele ja naistele ning juba kooliajal, kui mitte varem, saab selgeks, et poisid kannavad pükse ja sinist ning tüdrukud seelikuid ja roosat. Nüüd on paljud moeloojad sellest lähenemisest loobunud ja selle asemel valmib üks kollektsioon kõigile. Unisex riideid ei saa jaotada soo järgi ega tegelikult üldse mitte mingi demograafilise näitaja järgi – need on lihtsalt riided inimestele.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi toimetaja, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (112)