Paul Varul: saneerimine – imerelv või pettemanööver Maksejõuetus, 2. osa

Saneerimise olemus seisneb selles, et võlausaldajad on nõus oma nõudeid vähendama ja maksmise tähtaegu pikendama tingimusel, et võlgnikul on hea äriplaan, kuidas eelduslikult tegevust jätkata ning kasvõi osaliselt kohustused täita. Foto: Shutterstock

Pankroti puhul juriidilisest isikust võlgnik reeglina likvideeritakse, võlausaldajad jäävad aga oma rahast suures osas või täies ulatuses ilma, midagi saada on lootust vaid nendel võlausaldajatel, kelle nõue on pandiga tagatud. Nii on nad kõik õnnetud, samuti võlgniku lepingupartnerid, kellega lepingud täitmata jäävad, ja võlgniku töötajad, kes kaotavad töö. Alates eelmise sajandi teisest poolest on asutud otsima võimalusi, kuidas võimaldada makseraskustes võlgnikule siiski pankrotti vältida, nii et teda ei likvideeritaks ning et ka tema võlausaldajad, lepingupartnerid ja töötajad kannataksid vähem. Lahendust on nähtud võlgnikest juriidiliste isikute saneerimises.

“Maksejõuetus” on 3-osaline artiklisari, milles vandeadvokaat Paul Varul käsitleb maksejõuetusega seotud teemasid.

Paul Varul

Paul Varul on juhtivalt osalenud enamuse Eesti eraõiguse uute seaduste väljatöötamisel, ta on olnud pikemat aega TÜ tsiviilõiguse korraline professor, 1995 – 1999 oli Eesti Vabariigi justiitsminister. Praegu TÜ emeriitprofessor ja Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat ja vanempartner. Kord kuus kirjutab ta Edasi lugejatele õiguse teemalise kolumni, milles lahatakse erinevaid õigust puudutavaid küsimusi, kolumnides selgitatakse uue õigussüsteemi kujunemise põhimõtteid ja kommenteeritakse aktuaalseid juriidilisi probleeme. Loe artikleid (18)