Ruti Einpalu: täiesti fenomenaalne arenguvestluse ettevalmistus

Sul tuleb arenguvestlus ja soovid sellest maksimaalselt kasu saada? Alljärgnev on üleskirjutus ühe noore projektijuhi mõtetest, kuidas ta töötajana selleks valmistus. Esimene inimene, kes selle loo läbi luges, ütles: “Täiesti fenomenaalne!”

Tegelikult algas kõik koolitusega, kus me kogu arenguvestluste protsessi tükkideks võtsime ja siis jälle kokku panime. Koolitusel olin ma koos oma juhiga ja kolleegidega, seega oli meil (minul ja minu juhil) ühesugune arusaam ja stardipunkt.

Nädalapäevad enne vestlust sain ma juhi käest kirja palvega ette valmistada. Kirja kõige tähtsam osa oli abistavad küsimused. Teadsin, et ettevalmistus on tähtis ja seetõttu planeerisin eeltöö vahetult eelmisele õhtule. Palusin ka elukaaslasel varuda aega minu jaoks, juhuks kui vajan abi.

Arenguvestluse ettevalmistus

Panin lapsed magama ja alustasin. Kell oli 21.00. Võtsin oma kalendri lahti, juhi poolt saadetud abiküsimused ette, lisaks veel koolitusmaterjalid ka ja hakkasin pihta. Kirjutasin kalendrist välja kõik olulised ja meeldejäävad sündmused.

Esimene abiküsimus oli: “Palun mõtle, missugused olid sinu 3-5 kõige õnnestunumat tegevust/projekti? Mida just Sina tegid, mis aitas kaasa eesmärgi täitmisele? Mida soovid teha teinekord teisiti?”

Sündmuste nimekiri ees, valisin neist välja olulisemad ja suuremad õnnestumised. Kuna kogu vestluse loogika oli mulle koolituselt tuttav, siis teadsin, et mu ülesanne on ennast analüüsida – mida tegin just mina, et me õnnestusime. Tajusin enda sees väikest tõrget: “Noh, mis ma siis ikka nii väga tegin, projekti juhtisin ju, mis siin ikka rääkida ja analüüsida…”

Otsa peale sain umbes nii: võrdlesin oma kõige õnnestunumaid projekte nendega, mis ei läinud nii väga hästi ja sealt hakkas mu mõte hargnema –  mida ma siis olin teinud neil juhtudel teisiti, kui ma õnnestusin. Näiteks, kui tajusin, et projekti liikmetel oli raske oma rollist aru saada, siis võtsin kasutusele spetsiifilise tarkvara, seadsin sisse regulaarsed tiimi koosolekud, mõtlesin läbi kuidas, millal, keda ja mis formaadis kaasata.

Kõigele lisaks sain aru sellest, et need projektid, mis mulle olid hingelähedasemad ja mida ma tegin suurema kirega, hakkasid palju kiiremini “lendama”.

Kogu selle analüüsi juures oli mulle abiks minu elukaaslane. Tema roll oli küsida minu käest küsimusi, et ma leiaksin iseenda seest õiged vastused, suudaksin seoseid luua ja näeksin iseenda potentsiaali. Niiviisi käisin läbi kõik küsimused ja terve aasta.

Lõpetasime kell 01.00 öösel. Analüüs oli olnud ülimalt põnev. Hommikul kell 9.00 oli vestlus.

Vestlus

Kuna mul oli terve aasta läbi kammitud, oli mul absoluutselt kõik värskelt meeles. Eelmise päeva ärevus oli asendunud enesekindlusega. Minu jaoks kehtis võrrand hea ettevalmistus = enesekindlus.

Vestlus kestis 2 tundi ja tajusin, et juht juhtis seda täpselt abiküsimuste plaani järgi. Meil mõlemil olid märkmikud igaks juhuks kaasas, aga ma isegi ei vajanud oma märkmeid. Ei mingeid arvuteid ega telefone. Täielik keskendumine.

Tulin vestluselt välja ja tundsin ennast super motiveerituna, laetud rikkaliku energiaga. Ma tundsin, et mind on kuulatud, et me vastastikku mõistsime teineteist. Kogu vestlus mõjus mulle julgustavalt ja innustavalt.

Esimene asi, mida ma pärast vestlust tegin oli see, et saatsin oma olulistele inimestele rõõmusõnumeid – see ei ole üldse nii väga minu moodi. Ja muidugi tänasin oma elukaaslast.

Rasked momendid

Vestluse ajal ei olnud ebamugavaid küsimusi ja raskeid momente, küll aga oli neid ettevalmistuse protsessis. Näiteks küsimus: “Missugusena näed oma tulevikku 2 aasta perspektiivis?”

Ette valmistades pidin läbi mõtlema, mida ma siis tegelikult ikka tahan. Ma ei olnud sellele küsimusele varem nii konkreetselt mõelnud ja seda enda jaoks sõnastanud. Jõudsin siis selleni, et tahan olla väga hea projektijuht, aga ma ei tahagi ronida “juhtimisredelil” ülespoole. Mulle meeldib ja sobib, kui ma ei pea nii paljude inimeste töö eest vastutama. Teine asi, mille ma välja ütlesin, oli see, et soovin teha kahe aasta perspektiivis kaugtööd ja minna elama Hispaaniasse. Nende asjade väljaütlemine nõudis julgust, sest kartsin, et see ei meeldi minu juhile. Kui olin selle kõik ette valmistanud, siis vestlusel sujus see kõik ilma igasuguste tõrgeteta. Mul oli väga hea meel, et suutsin oma soovid nii enda jaoks kui ka dialoogis juhiga selgelt sõnastada.

Ruti Einpalu

Ruti Einpalu

Ruti Einpalu on üle kümne aasta viinud läbi juhtide arenguprogramme ja koolitusi, mis on suunatud tulemuslikumale inimeste ja muutuste juhtimisele. Viimastel aastatel on koolitamisele lisandunud töö mentori ja coachina. Coachingust on saanud minu tõeline kutsumus. Näen selles kõigile ammendamatut arenguvõimalust. Ruti Einpalu kuulub International Coach Federation Estonia (ICF Estonia) ühingusse. Rohkem artikleid leiad blogist rutieinpalu.com. Loe artikleid (25)