Darius Foroux: 3 viisi, kuidas otsustusvõimet suurendada

Foto: Shutterstock

Kui hea on sinu otsustusvõime? Kui käitud otsuse langetamise olukorras nagu enamik meist, siis oled ilmselt ärevil, kaalud võimalikke tulemusi-tagajärgi, lükkad kogu asja kõrvale, satud segadusse, tuled selle juurde tagasi, ja teed lõpuks otsuse viimasel hetkel.

Otsustusvõimetus on midagi, millega peaaegu kõik võivad suhestuda. Mäletan selgelt oma keskkooli esimest päeva. Õpetaja ütles meile rõõmsalt: “Teie elu on teie tehtud valikute tulemus”. Tol ajal ei kõnetanud see mõte mind ja mu kaasõpilasi üldse.

Mäletan, et tegime õpetaja sõnade üle nalja. Kuna ta kippus oma mõtteid sageli kordama, arvasime, et ta ajab niisama segast juttu. Kutsusime teda “valikutemeheks”. Ta ütles sõna otseses mõttes, et kõik meie elus sõltub meie otsustest, mida me igas klassitunnis teeme. Aastaid hiljem on mul need õpetaja sõnad siiani meeles – ilmselt seepärast, et ta kordas neid nii tihti.

Mul on hea meel, et ta seda tegi. Nagu iga täiskasvanu teab, siis meie elu tõepoolest on meie otsuste tulemus. See tähendab, et me saame oma elu kujundada teadlikke otsuseid tehes. Kuigi see on fakt, võib see meil käia üle mõistuse. Me anname oma otsustele sageli liiga palju kaalu ja muutume selle tagajärjel otsustusvõimetuks.

Kuigi otsuseid pole kunagi kerge teha, olen leidnud kolm asja, mis on mind elus otsustusvõimelisemaks teinud. Siin nad on.

1. Ära mõtle tulemusele

Investorid ütlevad sageli: head otsused võivad viia halbade tulemusteni ja halvad otsused heade tulemusteni. Üks mu lemmik investeerimisalane raamat on Howard Marksi “The Most Importnt Thing”. Tema investeerimisstrateegia põhineb suuresti sellel, et inimesed on emotsionaalsed olendid.

Mõtle sellele. Kui me kõik teeksime ratsionaalseid, aga mitte emotsionaalseid otsuseid, oleks meie majanduslik seis alati täiuslik. Kui inimesed, kes põhjustasid 2007.–2008. aastal eluasemelaenude kriisi, oleksid teinud ratsionaalseid otsuseid, ei oleks nad lasknud sel nii kaugele minna. Niisiis, esimene asi, mida hea otsustaja tunnistab, on: me oleme emotsionaalsed ja ratsionaalsete otsuste tegemine pole meie loomuses.

Üks parimaid näiteid selle kohta on n-ö tulemusekeskne mõtlemine. Minu kogemuse põhjal on see suurim mõtlemisviga, mida inimesed teevad. Nii paljud meist keskenduvad tulemustele. Ja tegelikult julgustavad paljud otsustamisteoreetikud meid tulemusekeskselt mõtlema. Kuid nagu ütleb Howard Marks:

“Otsuse õigsust ei saa hinnata tulemuse põhjal.”

Otsuste tulemusel pole midagi pistmist otsustusprotsessiga. See on nii, sest meil puudub kontroll lõpptulemuse üle; meil on kontroll vaid oma tegevuse üle. Selleks et olla otsustusvõimeline, tuleb lõpetada tulemustele keskendumine. Toon ühe näite.

Üks mu sõber ostis hiljuti maja, et see siis edasi müüa. Ta arvab, et praegustes turutingimustes võib ta selle tehinguga teenida 100 000 kasumit. Ja ta kinnisvaramaakler ütles, et selles pole mitte mingit kahtlustki. Nii seadiski ta endale eesmärgiks see summa teenida. See on iseenesest väga hea, aga tal puudub kontroll 99% tegurite üle, mis selles veel rolli mängivad.

Ja nii teeb ta juba praegu eluks olulisi otsuseid millegi põhjal, mis pole kindel. Ta elab oma elu mõttega, et tal on see 100 000 käes. Kuid sisimas ta teab, et midagi on valesti. Kui me viimati vestlesime, mainis ta, et see ebakindlus on teinud ta oma elu teistes valdkondades otsustusvõimetuks. Ma rääkisin talle siis tulemusekesksest mõtlemisest. Ta sai aru, et ta on selle mõtlemisviisi lõksus ja see tekitas temas palju asjatut ärevust.

Nüüd ei keskendu ta enam tulemustele, vaid asjadele, mis on tema kontrolli all. Sellest tingituna on ta otsustusvõime parem ja ta ei muretse enam, sest ta teeb oma maja pealt kasumi teenimiseks kõik, mis on tema võimuses.

2. Ära tee asju keeruliseks – piira valikuvõimalusi

Käitumispsühholoogias on hulganisti teooriaid selle kohta, mida tuleks otsuste tegemisel silmas pidada.

  1. Analüüsihalvatus: ülemõtlemine viib selleni, et inimene ei suuda enam otsuseid langetada.
  2. Otsustusväsimus: kui lühikese aja jooksul on tehtud palju otsuseid, muutub otsuste kvaliteet halvemaks.
  3. Info üleküllus: liiga palju infot ajab segadusse ja halvendab otsuste kvaliteeti.
  4. Valikute üleküllus: kui valikuid on palju, pole inimene võimeline otsust langetama.

Nendele kognitiivsetele protsessidele tuginedes olen loonud enda jaoks lihtsa reegli, mida iga otsuse tegemisel järgin: ära tee asja keeruliseks – piira valikuid. Mida rohkem sa mõtled, seda keerulisemaks sa asja enda jaoks teed, seda rohkem valikuvõimalusi sa lood ja seda kehvemini mõistad sa tegelikku olukorda, mis omakorda pärsib otsustusvõimet.

Kui hoiad asjad lihtsana, aitab see sul otsustusvõimelisem olla. Elu ise on juba piisavalt keeruline. Miks teha seda veel keerulisemaks?

Ma tean, kõik need teooriad ja teadus võivad tunduda väga kuivana. Kuid otsuste tegemine on teaduse jaoks üks parimaid uurimisteemasid, sest see on justkui eksperiment reaalses elus. Kõikidele küsimustele vastuseid ei ole. Kuid üht tean ma kindlalt: oluline on teha asju lihtsamaks, lihtsamaks, lihtsamaks! Sellega ei ole võimalik eksida.

3. Ära omista otsusele liiga suurt tähendust

Üks oluline aspekt otsustamisel on see, mis tuleb pärast otsuse tegemist. “Kas ma tegin õige otsuse?” “Mis siis, kui ma otsustaksin selle teise variandi kasuks?” “Ei, kindlasti tegin ma vale otsuse. Mis nüüd?!”

Hirm kahetsuse ees viib sageli otsustusvõimetuseni. Teaduses nimetatakse seda ka ostja kahetsuseks, mis tähendab kahetsusetunnet pärast ostu sooritamist. Seda seostatakse sageli kalli eseme, näiteks auto või kinnisvara ostuga.

Teadlased usuvad, et ostja kahetsust põhjustab kognitiivne dissonants, mis tekib, kui peame langetama otsuse, millesse oleme palju panustanud. See on paradoksaalne, kuid mida rohkem aega ja energiat sa otsuse tegemisele kulutad, seda suurem on võimalus, et sa seda kahetsed – olenemata sellest, millise otsuse sa lõpuks teed. Sa jääd lihtsalt oma otsusesse liiga kinni.

Kuid ostja kahetsus ei väljendu ainult ostmise puhul. Otsus, millist karjääri valida või millist elukutset omandada, on täpselt sama.

Mäletan, et keskkooli lõpuklassis mõtlesid kõik mu sõbrad, mida nad pärast kooli lõpetamist teha tahavad. Nad mõtlesid sellele pingsalt kuude kaupa. Tol ajal ei teadnud ma ostja kahetsusest ega käitumispsühholoogiast veel midagi, kuid otsustasin vaid paari päevaga, et tahan minna turundust õppima.

Sel ajal tulenes mu otsustavus suuresti kannatamatusest ja vähesest huvist hariduse vastu, kuid ma tegin oma otsuse ja läksin eluga edasi. Mõtlesin endamisi: “Mulle meeldib äri, eks näis, mis saab. See on ju vaid üks kraad.” See strateegia töötas minu puhul nii hästi, et olen alati kõik oma otsused nii teinud. Olen küll ajas muutunud kannatlikumaks ja kalkuleerivamaks, kuid otsusele liigse tähelepanu mitte andmine on endiselt minus olemas.

Liiga sageli paneme me ennast liigse surve alla, et teha õige otsus, ja me jääme tulemusekeskesse mõtlemisse kinni. Enamiku inimeste jaoks on õige otsus hea tulemusega otsus. Kuid nagu me juba nägime, siis tulemustel pole heade otsuste tegemisega mitte midagi pistmist.

Kui tahad vältida ostja kahetsust ja otsuse kahetsemist, pead asjal minna laskma, sellele mitte nii suurt tähendust omistama.

Mis sellest, kui midagi ei tule välja. Sa saad ju alati asju korrigeerida.

Enamiku otsuste puhul ei ole see ju maailma lõpp, kui su otsuse tulemus ei vasta su enda ootustele. Aga su elu ja karjäär võivad lõppeda, kui su otsustusprotsess on halb.

Mida see tähendab? Umbes seda: “Maine kujundamine võtab aega terve elu, selle hävitamine aga ainult sekundi.” See saab juhtuda vaid siis, kui otsustusprotsess on vigane.

Otsustusvõime on oluline

Olen kohanud inimesi, kes ütlevad, et nad on otsustusvõimetuse tõttu terve oma elu tuksi keeranud. Seda näeb suhetes, karjääris, ettevõtetes jne. Otsustusvõimetus ei ole positiivne isiksuseomadus. Üldiselt seostab enamik inimesi seda enesekindluse puudumisega.

Kui sind iseloomustab mõningane otsustusvõimetus, siis julgustan sind sellega põhjalikult tegelema. Otsusta saada otsustusvõimeliseks inimeseks. Ja enne, kui ütled, et see pole nii lihtne, meenuta, millest selles artiklis just räägiti. Sa teed asja liiga keeruliseks.

Tee otsus ja liigu eluga edasi. Nii lihtne see olla võibki. Aga ainult juhul, kui sa ise selle selliseks teed.

Allikas: Darius Foroux’ blogi. Tõlge Egle Taklai

Darius Foroux

Darius Foroux

Darius Foroux on blogija, kes kirjutab enesejuhtimise teemal. Tema blogi fookus on küsimusel, kuidas elada kasulikku ja tähendusrikast elu. Oma lühikestes artiklites käsitleb ta 4 peamist teemat: kuidas kujundada harjumusi ja teha paremaid otsuseid ning kuidas olla oma tegevustes tulemuslikum ja luua rahalist jõukust, seejuures ohverdamata enda jaoks olulisi väärtusi. Tema populaarset blogi jälgib igas kuus pool miljonit inimest ja ta on kirjutanud parema enesejuhtimise teemal 6 raamatut. Edasi avaldab kokkuleppel autoriga valitud artikleid tema blogist. Loe artikleid (6)