Annika Laats: tõe kriteeriumiks on armastus

Tõde ja armastus ei ole nagu ühe vorsti kaks otsa. Nad ei ole isegi mitte ühe mündi kaks poolt. Nad on kui Möbiuse leht, millel on ainult üks külg ja üks serv. Sa liigud seda mööda ega märka, millal läheb tõde üle armastuseks ja armastus üle tõeks. Ei saagi märgata, sest nad on viimselt üks ja seesama.

Ütlus, et igaühel on oma tõde, on muutunud käibefraasiks. Räägitakse tõdedest, mis võivad eksisteerida kõrvuti, ja vastukäivatest tõdedest, mille pärast lüüakse lahinguid. Olen hämmingus ega mõista.

Kui maailmas oleks palju tõdesid, siis kaotaks sõna “tõde’” oma tähenduse. Tõde on see, mis päriselt on, ning seda, mis päriselt on, ei saa olla mustmiljon varianti.

Hoopis teine asi on nentida, et me saame tõest erinevalt aru. Meil on erinevad elukogemused, arusaamad ja nägemused. Meie maailmavaated on erinevad, sest igaüks vaatab maailma oma vaatepunktist ning kirjeldab asju nõnda, nagu tema neid oma punktis olles näeb. Eri nurga alt vaadatuna, erinevate kogemuste pinnalt kirjeldatuna näibki tõde erinev. Aga üheski neis vaatepunktis ei näe me täit tõde. Me õpime ja püüame tõde mõista ning aeg-ajalt antakse meile seda taibata. Aga see taipamine on alati hägune ning moonutatud. Me ei ole võimelised tõde täielikult hoomama. Me haarame vaid fragmente tõest – sellest, mis tõeliselt on. Aga see ei tähenda, et igaühel on oma tõde. Tõde ei ole ühegi inimese oma. 

Annika Laats

Annika Laats on kirikuõpetaja ja Tallinna lastehaigla hingehoidja. Kord kuus ilmuvate "pühabajutluste" vahendusel saab Edasi lugeja osa Risti kiriku võlvide all kõlavast humaansest sõnumist. Annika usub, et kui kasvõi osagi neis jutlustes öeldust on tõde, siis on see kõige tähtsam, mida inimesel elus üldse teada tasub. Loe artikleid (47)