Pankrot tähendab olukorda, kus isik (võlgnik) on püsivalt maksevõimetu, kohus on selle tuvastanud, pankroti välja kuulutanud ja alustanud pankrotimenetlust. Seega võib öelda, et pankrot on kohtu poolt välja kuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus tähendab seda, et võlgnik ei suuda oma võlgu tasuda ning see suutmatus ei ole ajutise iseloomuga.

Maksejõuetus on 3-osaline artiklisari, milles vandeadvokaat Paul Varul käsitleb maksejõuetusega seotud teemasid.

Maksejõuetus iseenesest ei ole midagi head: võlgnik on õnnetu, et ta ei suuda võlgu tasuda, ja kui ta on juriidiline isik, siis suure tõenäosusega ta ka likvideeritakse; võlausaldajad on õnnetud, et jäävad oma rahast ilma; õnnetud võivad olla ka need, kellel omakorda on nõuded võlausaldajate vastu, kuna võib tekkida nn lumepalliefekt – ühe maksejõuetus võib tingida teiste maksejõuetuse. Kui aga püsiv maksejõuetus on tekkinud, siis on pankroti kaudu olukorra lahendamine omakorda parem kui jätkuv maksejõuetus.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on, et olukorras, kus kõigi võlausaldajate nõuete täielik rahuldamine ei ole võimalik võlgniku halva majandusseisu tõttu, saaks võlgniku vähenegi vara jagatud põhimõttel, et iga võlausaldaja saaks siiski võrdse protsendi oma nõudest rahuldatud. Sellega peaks saama vältida olukorda, kus mõne võlausaldaja nõue võib küll saada täies ulatuses rahuldatud, kuid teised ei saaks midagi.

Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte ongi pankrotimenetluse üheks aluspõhimõtteks.

Tõsi küll, pandiõigust ei saa pankroti väljakuulutamisega lõpetada ning seetõttu on pandiga tagatud nõuete eelistamine siin oluliseks erandiks. Sellel erandil on laiem tähendus: pant ei saaks olla arvestatavaks krediidi tagamise vahendiks, juhul kui ta kaotaks pankrotimenetluses oma tähenduse.

Oluline on teha vahet, kas võlgnikuks on juriidiline isik või füüsiline isik.

Maksejõuetu juriidiline isik

Juriidilisel isikul ei ole lubatud püsivalt maksejõuetuna eksisteerida. Maksejõuetu äriühing on teistele ohtlik: uute kohustuste võtmisel petetakse uusi võlausaldajaid, kuna neil ei ole algusest peale lootustki oma võlga kätte saada. Nii on maksejõuetu juriidiline isik kohustatud midagi ette võtma, kas siis maksejõuetuse kõrvaldama, näiteks omanike poolt raha juurde investeerimisega või saneerimismenetluse algatama. Kui aga see ei õnnestu, siis on juhatuse liikmed kohustatud esitama pankrotiavalduse.

Juhtub tihti, et pankrotiavaldust ei esitata õigeaegselt, siis kui juba maksejõuetus käes on, aga võlgnikul veel mingigi vara alles, vaid hilinenult, kui võlgnikult enam midagi võtta ei ole. Pankrotiavaldus esitatakse hilinenult eelkõige seetõttu, et siis on alust jätta pankrot raugemise tõttu välja kuulutamata. Raugemine tähendab seda, et võlgnikul ei ole vara isegi mitte menetluskulude katteks ja ühelgi võlausaldajal ei ole mingit lootust midagi saada. Kui pankrot jääb välja kuulutamata, ei tegele keegi ka juhtorganite liikmete vastutuse küsimusega, see aga ongi pankrotiavalduse hilinemisega esitamise peamiseks põhjuseks – saavutada raugemine ning vältida vastutust kahju eest, mida äriühingule on tekitatud.

Seega võib öelda, et juriidiliste isikute puhul on kõige halvem tulemus maksejõuetu võlgniku likvideerimine põhjusel, et pankrot jäi raugemise tõttu välja kuulutamata – võlausaldajad ei saa midagi ning juhtorgani liikmed pääsevad vastutusest.

Väljapääsuks peaks saama uue riikliku järelevalveasutuse loomine, mis võtab üle raugemisele kuuluvad menetlused, millega välistatakse juhtorganite liikmete vastutuse vältimine. Kui juhtorgani liikmed teadvustavad, et nad hakkavad vastutama ka hilinenult esitatud pankrotiavalduse korral, siis eelduslikult hakatakse pankrotiavaldusi õigel ajal esitama, mis loob parema perspektiivi võlausaldajatele oma nõudeid suuremas osas rahuldada.

Maksejõuetu füüsiline isik

Maksejõuetul füüsilisel isikul ei ole kohustust pankrotiavaldust esitada. Siiski oleks mõistlik ja otstarbekas seda teha, kui maksejõuetuse ületamiseks ei ole just käepärast mingit muud head lahendust (pärandi või kõrgepalgalise töökoha saamine vms). Pankrotimenetluse kaudu on võimalik võlausaldajate nõuete võrdeline rahuldamine, mida korraldab haldur. Ühtlasi on võimalik võlgnikul taotleda pärast pankrotimenetluse lõppu võlgadest vabastamise menetluse algatamist. See aga tähendab, et füüsilise isiku puhul, juhul kui ta soovib võlgadest vabastamise menetlust pärast pankrotimenetluse lõppu, kuulutatakse pankrot välja ka siis, kui on tegemist raugemise olukorraga. Sel juhul katab menetluskulud riik.

Pankrotimenetluses tuleb kontrollida, kas kõik võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks on ammendatud, ning kui see nii on, siis saab algatada võlgniku võlgadest vabastamise menetluse, mis võib kesta 3–7 aastat.

Kui võlgnik teeb selle menetluse jooksul kõik endast sõltuva, et pärast pankrotimenetlust täitmata jäänud kohustused täita, siis ta vabastatakse veel täitmata ülejäänud kohustustest.

Esiplaanil on siin inimlik aspekt, selle asemel et inimene jääbki olukorda, kus ta elu lõpuni ei suuda oma kohustusi täita, jäetakse talle siiski võimalus uueks alguseks. Sellest aspektist võetuna on pankrotimenetlusel ning sellele järgneval võlgadest vabastamise menetlusel positiivne, vabastav tähendus.

Kokkuvõtteks

Pankrot on nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate, samuti võlausaldajate endi võlausaldajate jaoks negatiivne nähtus, mida tuleb üritada vältida. Võlausaldajad jäävad suurest osast oma rahast ilma, juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse. Siiski on pankrotil ka positiivne külg: selle kaudu vabanetakse maksejõuetutest juriidilistest isikutest ning võlausaldajatele on tagatud pankrotimenetluses võrdne kohtlemine, mis tähendab seda, et võlgniku vähenegi vara jagatakse võrdeliselt võlausaldajate nõuete suurusega. Oluline on õiguskorras tagada see, et juhatuse liikmed esitaksid maksejõuetute juriidiliste isikute pankrotiavaldused õigeaegselt, et vältida raugemisi. Füüsilisest isikust võlgniku jaoks võimaldab pankrotimenetluse läbimine võlgadest vabastamise menetlust ning selle kaudu uut algust ilma võlgadeta.

***

Maksejõuetus on 3-osaline artiklisari, milles vandeadvokaat Paul Varul käsitleb maksejõuetusega seotud teemasid (pankrot, äriühingute saneerimine, füüsiliste isikute võlgade ümberkorraldamine ja võlgadest vabastamine).

Paul Varul

Paul Varul on juhtivalt osalenud enamuse Eesti eraõiguse uute seaduste väljatöötamisel, ta on olnud pikemat aega TÜ tsiviilõiguse korraline professor, 1995 – 1999 oli Eesti Vabariigi justiitsminister. Praegu TÜ emeriitprofessor ja Advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat ja vanempartner. Kord kuus kirjutab ta Edasi lugejatele õiguse teemalise kolumni, milles lahatakse erinevaid õigust puudutavaid küsimusi, kolumnides selgitatakse uue õigussüsteemi kujunemise põhimõtteid ja kommenteeritakse aktuaalseid juriidilisi probleeme. Loe artikleid (11)