Vikerraadio Ööülikooli loengus mõtiskleb Järvamaal Esna Galeriid pidav Martin Bristol puusepa pilgu läbi meisterlikkusest ning pühendumise ja süvenemise olulisusest. Juttu tuleb terviklikust mõtlemisest, suure pildi nägemise oskusest ja vajadusest nii ühiskonnas, inimeses kui ka meid ümbritsevas füüsilises keskkonnas.
“Martin räägib muu hulgas sellest, kuidas teda kui ehitusvaldkonda tundvat inimest on ammu häirinud, et ruume luues ei osata näha keskkonda kui tervikut. Üks spetsialist teeb seinad, teine paigaldab ukse ja aknad, kolmas põranda, aga kõikjale ühenduskohtadele jäävad praod kaetakse liistudega. Sest nii olevat alati tehtud. Martin küsib, kui pikk on selle “alati” ajalugu ja kas seda, mida on justkui alati tehtud, aga vigaselt, peab tingimata kordama ja kui kaua.
Ta küsib, miks me ei taha näha tervikut. Ja sedagi, kas need inimesed, kes iseendis praod liistudega kinni katavad, on võimelised üksteisega päriselt kontakti astuma.
Ta ütleb, et meisterlik inimene kasutab oma kogemust, vilumust, materjali ja tehnoloogia tundmist, et luua vastavalt keskkonnale sinna sobiv töö või lahendus.
Loomise ime kogemine on tema sõnul sama, mis võime näha kaoses korra võimalikkust; olla ankruks või majakaks tormisel merel. “Meisterlikkus ei ole teiste jaoks, ei ole enese upitamiseks teiste silmis. Meisterlikkus on sisemine väga isiklik kogemus ja kants, mis võimaldab loovusel esile kerkida, ja see ongi inimeseks olemise kunst.”
Meisterlikkusest saab tema hinnangul rääkida igas valdkonnas, mitte üksnes käelisi oskusi eeldavatel aladel.”
Allikas: Esna Galerii
