Mis oleks, kui teeks sel aastal teoks plaani, mida juba mitu aastat oled meeles mõlgutanud? Regulaarne trenniskäik, uue oskuse iseseisev õppimine, tervislikum toitumine, nutitelefonis olemise aja piiramine, raamatu lugemine, mediteerimine vms. Need on vaid mõned näited, mis väga paljusid meist puudutavad.

Coach’ina olen sellest lugenud ja kokku puutunud paljude inimeste ja nende harjumustega ning jagan selles artiklis tehnilisi nippe, mida eesmärkide seadmisel ei teata, mis jäetakse läbi mõtlemata või mida lihtsalt ei peeta oluliseks. Ometigi olen märganud, et just mõnest imepisikesest nüansist, täpsemalt selle puudumisest, sõltub ettevõtmise edukus. Sa ei taha ju, et sinu uusaastalubadus jääkski vaid kahekordseks jõusaali külastuseks 3 selfie’ga Instagramis?

1. Vali alustuseks üks eesmärk

Sul ei ole võhma, teadmisi ja oskusi, et korraga muuta nii oma toitumist, füüsilist aktiivsust, iseloomu, parandada suhteid ja leida uus amet. Iga suurem muutus nõuab meilt uskumatult palju energiat, tahtejõudu ja motivatsiooni. 

Mis on sulle KÕIGE TÄHTSAM? Alusta ÜHE eesmärgi ja lubadusega.

2. Tee nädalaplaan

Vaata kaine pilguga oma kalendrile peale ja vaagi, mitu korda soovitud tegevust nädalas teha jõuad.

Käsitle nädalavahetust eraldiseisvana, sest need kaks päeva on oma iseloomult teistsugused. Tavaliselt vajame siis rohkem und väljapuhkamiseks, tuleb ette sündmusi nii pere kui ka sõpradega, sõidame kodust ära jms. Kõik need tegevused viivad meid tavalisest keskkonnast ja rütmist välja ning see tähendab, et plaane on oluliselt keerulisem teoks teha.

3. Unista suurelt, kuid sea esmaseks eesmärgiks üks kuu

Ära tee tüüpviga, et plaanid oma uusaastalubadust kohe täiskäigult terve aasta või koguni igavesti teha! Unistama peabki suurelt, kuid alustama peab esimesest nädalast ja esimesest sammust. Liikudes sihikindlalt edasi, oled pärast üht kuud oluliselt targem: näed, kuhu selle eesmärgiga seotud aeg oma nädalagraafikus paigutada; tead, mis takistusi ette tuleb; ja saad seda eesmärki ka vajadusel suurendada.

4. Pane eesmärk kirja

• Kirja pandud eesmärk muutub reaalsemaks: oled võtnud aja, et see sõnastada ja see läbi mõelda. Eesmärk, mis pole kirja pandud, on lihtsalt soov.
• S.M.A.R.T. eesmärk: S – specific (täpne), M – measurable (mõõdetav), A –attainable (saavutatav), R – relevant (asjakohane), T – time specific (ajaliselt määratletud).

5. Aseta kirjalik eesmärk nähtavale kohale

Nähtaval kohal kodus või kontoris asuv eesmärk tuletab sulle ennast pidevalt meelde. Või teevad seda sinuga koos olevad inimesed, kes su käekäigu kohta huvi tunnevad. Kui sa mingil põhjusel ei taha, et teised seda näeksid, siis võid asetada selle ka kohta, kuhu sa ise aeg-ajalt ikka pilgu heidad (lauasahtlisse, riidekapi uksele, voodi juurde vms).

6. Leia vastutuspartner

Mõne usaldusväärse ja innustava inimesega oma eesmärgi jagamine võib saada OTSUSTAVAKS. Sa ei taha ju uljalt oma plaanist teada anda, kui juba järgmine nädal sellest loobud? Selleks ongi hea lubaduse punktid 1–5 läbi mõelda ja alles seejärel välja rääkida. See omakorda annab sulle tahet ja enesekindlust juurde, sest selle käigu tegemine näitab ka sinu enda tõelist motiveeritust.

7. Pea arvet ehk märgi oma harjutuskorrad üles

Nii nagu näed MyFitnessi kodulehel käies oma aasta ja kuu treeningkordi, võiksid kuu lõpus näha ka oma eesmärgitabelit. See on otsene peeglisse vaatamine, kuid oma välimuse asemel saad pildi hoopis oma käitumisest. Raamatu “Atomic Habits” põhjal on selleks kolm väga olulist põhjust.

• Uuringud näitavad, et harjumuse ülesmärkimine annab 50% parema tulemuse. Näed VISUAALSELT oma igapäevaseid tegemisi ja nii oled iseenda vastu ausam.
• See annab MOTIVATSIOONI. Kui märgime üles, siis märkame progressi ja see on meeldiv.
• See on nagu AUHIND. Saad linnukese kirja. Ühtlasi hoiab see ka sinu fookust tegevuse jälgimisel, mitte lõpptulemusel.

8. Valmistu takistusteks

Usu mind, selle ühe kuu jooksul hakkad sa välja mõtlema takistusi ja vabandusi ja ka õigustama iseennast, et miks sa just praegu oma eesmärki täita ei saa. Liigne söömine, teleri vaatamine, väsimus, enda isoleerimine, rahmeldamine, teiste süüdistamine, kellegi või millegi vältimine ja arvutis istumine on ühed levinumad vältimismeetodid. Seega mõtle juba ette, mida sa tõenäoliselt vältimiseks kasutama hakkad ja mida sellele vastukäiguks teha. Mida konkreetsem ja selgem plaan, seda tõenäolisem on, et see tööle hakkab.

Valmistu ka erinevateks tagasilöökideks nagu haigeks jäämine, plaanide muutused jms, mis sind rütmist välja löövad. Need on osa elust. Lepi sellega ja liigu edasi.

9. Ära anna loobumismõtetele järele

Kui mõni päev osutub takistus ületamatuks, ununeb või jääb lihtsalt vahele, siis… vahet pole! Jätka päev või kaks hiljem uuesti. Pikas perspektiivis ei juhtu midagi, kui mõni nädal täidad soovitud eesmärgist vaid osa. Tähtaim on JÄRJEPIDEVUS. See on võtmesõna, mis sind ükskord tulemuseni viib.

10. Tunnusta end

Kui üks kuu on läbi ja harjumuse tabelist näed, et oled saavutanud näiteks 70% plaanitust, siis vaata seda kui oma hetkeseisu. See on reaalsus. Samas, oled pihta hakanud ja algust teinud. Oled teinud võib-olla rohkem kui eales varem. Märka seda!

Palju olulisem on aga see, et nüüd oled ühe kuu võrra targem ja saad samu vigu tuleval kuul vältida. Tunnusta ennast tehtu eest ja mõtle, kuidas järgmine kuu paremini saaks. Milliseid eelloetletud 10 nipist tasuks üle lugeda ja vajadusel kohandada?

Edu ja head uut aastat!

Reijo Väljak

Reijo Väljak on ettevõtja, coach ja õpetaja. Ta teeb koostööd Noored Kooli programmiga ja õpetab enesejuhtimise kursust Pelgulinna Gümnaasiumis. Koostöös eri valdkondade ekspertidega aitab ta luua ja arendada isikubrändi. Reijo artiklid sisaldavad lühikesi ja praktilise sisuga nõuandeid enda elu paremaks juhtimiseks. Loe artikleid (18)