Aavo Kokk: kobraste mõrv. “Kuninga koprad”, Kent Monkman

Indiaani-iiri-inglise päritolu Monkman maalib oma teoseid nagu propagandakunstnik. Aga ta on ka provotseerija, kes mikserdab kunsti- ja ajalugu.

Kui muinaseestlased oleks valinud rahvuslooma, siis ju oleks võitnud kobras. Näiteks Rõuge linnamäe kõikidest luuleidudest on enam kui veerand kopraluud. Seda ajal, kui inimesed pidasid juba hoolega koduloomi! Ivar Leimus ja Mauri Kiudsoo on kirjutanud artiklis “Koprad ja hõbe”, et 9.–10. sajandil läksid islamimaades hästi peale Läänemere idakalda metsajõgedel tapetud kobraste nahad. Ja samamoodi nõutud oli vast ka kopranõre – tolle aja Viagra.

Pärast 13. sajandit on Eestis kopra luuleide vähem. Võimalik, et need vee-elukad kütiti kõik ära ja uued jahialad tekkisid Venemaa sügavustes. Nõudlus oli aga kõva ja kusagilt pidi kopranahk siis ja hiljem Lähis-Itta ning Euroopasse jõudma.

Teate küll noid kõrgeid torukübaraid hollandi kuldaja maalidelt. Kui pärandvara üles kirjutati, olid nimekirjas ka kübarad. Kopranahksed, vett hülgavad ja kestvad. Koprakübar oli hää mitu põlvkonda. Pole ime, et koprarikaste alade asukad usinalt kopraid tapsid ja nahad hõbeda vastu vahetasid.

Aavo Kokk

Aavo Kokk

Aavo Kokk on ettevõtja ja vabamõtleja. Mees, kes elab Tallinnas ja Kanepi vallas ning kelle ema on Petserist ja isa Mõnistest. Loe artikleid (3)