Uue ajastu hotellid Tallinnas: maga vanas kohtus, konteineris või ilma teenindajateta hotellis

Tallinna Hektori hotellitoad on ehitatud merekonteineritesse, mis hoolimata karmist fassaadist ja varasemast tööst kaubakonteinerina pakuvad ülimat magamismugavust ja kõike, mida ühest hotellitoast oodata võib.| Foto: Tiina-Liina Uudam

Tallinn saab lähikuudel rikkamaks kolme hotelli võrra, mille interjöör ei ole turvaliselt hall või beež ning mis nihutavad hotellimaailmas piire.

Ülipopulaarne Telliskivi piirkond on ammu hotelli vajanud ja oodanud ning veebruaris avabki Balti Jaama Turu ja Telliskivi Loomelinnaku vahetus naabruses uksed Euroopas ainulaadne Konteinerhotell. Uus hotell on mõne aasta eest Tartusse unikaalse ja rahvusvaheliseltki tähelepanu saanud 5-tärnihosteli loonud Hektori järgmine omanäoline ettevõtmine.

Hotellis on 84 tuba, mis tähendab, et korraga saab seal peatuda kuni 168 inimest. | Foto: Tiina-Liina Uudam

Konteinerhotelli nimi on väga otsekohene – hotellitoad on seal ehitatud merekonteineritesse. Hoolimata karmist fassaadist ja varasemast tööst kaubakonteinerina tõotavad need aga kujuneda väga mugavateks ja pakuvad kõike, mida tavaliselt hotellitoalt oodata võiks. Industriaalsesse keskkonda luuakse toad, mis üllatavad külalist hubasuse ja funktsionaalsusega.

Merekonteinerite kasutamine arhitektuuris pole tegelikult midagi uut ja maailmas on ka varem konteinerhotelle avatud – siin piirkonnas on see aga midagi täiesti uut. Hotell on naabriks mitmele Telliskivi 62 aadressil asuvale ettevõttele, võttes enda alla suurema osa ajaloolisest Depoo hoonest.

Merekonteineritele lisaks teeb totaalse muutumise läbi ka Kentmanni tänaval kunagises parteihoones ja siis pikalt kohtuna tegutsenud majas uksed avav Hestia Hotel Kentmanni. Hotell tuleb majja, mis valmis veel sõjaeelsest ajast 1970ndateni ulatunud rahvusvahelise modernismiajastu viimases lõpus.

Ratsionaalsus vahetub hedonismi ja luksuse vastu – Hestia Kentmanni

Kentmanni tõotab kujuneda üheks kõige stiilsemaks hotelliks Tallinnas, seda tänu sisearhitekt Liina Langemetsale, kes on muutnud 1970ndatel ehitatud hoone millekski tõeliselt elegantseks ja ajatuks. Asudes tolle aja ühe silmapaistvama arhitekti Heili Volberg-Raigi loodud majas, pakub hotell uuest aastast kaasaegset luksuslikkust peenete vihjetega oma põnevale ajaloole – eeskätt seal enne renoveerimist pikalt tegutsenud kohtule. Kohtusaalide ning kohtunike tööruumide asemel on nüüd ainult hotelli külalistele mõeldud väike spaa; restoran ja lobby-baar, Prantsuse rõdudega stiilsed toad – viimase korruse tubadest on pääs ka privaatsetele katuseterrassidele.

Pärast seda, kui hotellitoad on aastakümneid olnud ühtlaselt hallid või beežid, on väga värskendav ja inspireeriv näha iseloomuga hotelli, kus on mustreid, värve ja vorme, mis ei muutu hetkekski pealetükkivaks.

Taas on üles leitud need kirjeldamatud hea vorm, struktuur ja vaib – kõik, mis klassitsismiaja vaakumist vaevatud interjöörid kunagi modernismi otsekohe sisse paiskus. Praeguseks juba valminud tubade seintelt vaatavad vastu just sellised värvid, jooned, kujundid ja pildid, mis modernse elu väravate peal seistes vastu vaatasid.

Hotelli kõigile avatud osa saab olema muljetavaldav. Esimese korruse elavast restoranist ja baarist viib vaiksetele tubadekorrustele lisaks liftile valgusküllases trepihallis keerduv lai trepp, seintelt leiab kaasaegsed mustvalged fotod, millel kohtuvad abstraktsed inimfiguurid ja arhitektuur. Nendes segunevad reaalsus ja salapära, mis panevad ruumi alati elama.

See maja kannab küll oma valmimise ajastu vaimu, aga on oma mugavustega täiesti tänases päevas.

70ndad olid periood, kus sõjajärgsete kümnendite asjalikkus ja ratsionaalsus interjööris vahetus hedonismi ja luksuse vastu.

Need aastad tõid tagasi interjöörid, mis olid mõeldud elu nautimiseks, puhkamiseks, elamuste saamiseks – ja just seda vaimu kannab endas ka Hestia Kentmanni hotell.

70ndatele omased puhtad geomeetrilised vormid ei ole tegelikult kunagi moest läinud ning ilmselt ei lähegi. Palju loomulikku valgust, naturaalne puit, Skandinaavia disainiklassikutest inspireeritud mööbel, valgustid, tekstiilid, fotokunst seintel – maja valmimisajal valitsenud ideedest on parim osa kaasa võetud ning sulandatud tänapäeva. Seda tunneb kohe, kui uksest sisse astuda – vastu vaatavad uues võtmes just sellised värvid, jooned, kujundid ja pildid, mis modernse elu väravate peal seistes vastu vaatasid.

Nutihotell, kuhu saabud nagu koju

Kolmas täiesti oma ja uut rada käiv hotell on tegelikult juba avatud. Sel sügisel tegi Tallinna kesklinnas Pärnu maantee alguses uksed lahti uuenduslik hotell Nothel, mis toimib täielikult läbi nutirakenduse. See tähendab, et uksest sisse astudes ei tervita külalisi hotellitöötajad, vaid külalised avavad oma “võtmega” endale ise ukse ja kolivad apartementhotelli kodustesse ja väikese kööginurgaga tubadesse sisse.

Sisearhitektide Kaire Kemp-Tišleri ja Ea Andla (ArtAku) õlul on olnud ülesanne tuua mängu see sõbralik ja külalislahke tunne, mille loomine tavalistes hotellides on vastuvõtutöötaja või lobby-baari sagina kanda. Ennekõike on mõeldud neile külalistele, kes tahaksid peatuda Tallinnas pikemalt kui ühe või kaks ööd. Kunagises kortermajas asuv Nothel on tõesti sisustatud nagu kodu eemal kodust.

Notheli leidliku planeeringuga tuba.

Veel enne oma toani jõudmist satuvad külalised sellesse Tallinna-muinasjuttu, mida räägib vanalinn. Hotelli koridore katavad vaibad, mille mustri moodustavad vanalinna majade fassaadid. Pärast vanalinna jalutama minnes on äratundmisrõõmu ilmselt kuhjaga. Mõte, et interjööris võiks kasutada mõnd elementi vanalinnast, oli sisearhitektidel algusest peale, nad isegi otsisid spetsiaalset sellist kujundit või märki, mida saaks sisekujunduselemendina kasutada.

Ja kõige vähem tõenäolisest kohast – suveniiripoodide akendelt – see leitigi: vanalinna hoonete värvilised keraamiliste suveniiridena rippumas kaupluste vaateakendel. Hotelli koridorides on nüüd need väikesed värvilised piparkoogilikud fassaadid raamituna niššides ning trükituna  mustriks vaiba sees.

Iga tuba on pigem väike korter keset linna, mitte järjekordne hotellituba, mille sarnastes igal eelneval reisil juba küllalt viibitud. Tavapärasest kõrgemad ruumid on efektiivselt ja efektselt ära kasutatud kahele tasapinnale ehitatud tubade näol. Ühte minikorterisse, mille pindala on umbes  21 m², mahuvad magamistuba, elutuba, söögituba, kööginurk, WC, duširuum, garderoob.

Nutilahenduste tõttu pole vaja tavapärast vastuvõtulauda, külastajad saavad sisse ja välja registreerida neile sobival ajal ühegi töötaja või teise külalisega kohtumata. Kel aga siiski on soov ajutiste naabritega kohtuda, võib nad leida näiteks iga koridori alguses asuvast mõnusast diivaninurgast raamatuid lugemas või maja esimesel korrusel asuvast veinibaarist.

 

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi toimetaja, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (78)