Igor Kaasik: düsgraafikutest ja düslektikutest – imetluse ja murega. Kooliõpetaja kolumn

Igaüks leiab julgustavaid ja üldse mitte haruldasi näiteid vaeglugejate ja -kirjutajate erilisest andekusest. Foto: Unsplash.com

Koolis töötatud neljakümne aasta jooksul on mul olnud õnn töötada paljude õpilastega, kel on tõsised kirjutamis- ja lugemisraskused. Kui ma ütlen, et see on olnud õnn, siis see ei ole iroonia ega meelita ma siin kedagi: nende laste hulgas on tõesti olnud palju päikeselisi lapsi, rõõmsameelseid ja andekaid. Sellepärast ongi hirmus kahju sellest, et pikapeale kipub rõõmu jääma üha vähemaks ja juba põhikooli lõpus ei ole sellest tihti jälgegi alles.

See ongi düsgraafia (kirjutamisvaegus) ja düsleksia (lugemisvaegus) kõige suurem oht: nad tekitavad nii palju muret ja meelehärmi, mille varju ja arendamata jäävad anded, mida loodus on nendele inimestele heldelt jaganud.

Mis annetest me räägime?

Kõigepealt minu kogemuse järgi tihti suurepärasest huumorimeelest. Kui läheb naljategemiseks, ei ole mingit märki kohmakusest, mis tekib tekstidega töötades. Nende huumor on originaalne, see väljendub kasvõi selles, kuidas nad suudavad välkkiirelt kellegi teise naljale vindi peale keerata, mitte lihtsalt seda samas suunas arendada, nagu paljud suudavad. Olen tihti naudinguga jälginud, kuidas muidu eneseväljendusega kimpus poisid (sest tavaliselt nad on poisid) vahetunnis teistega suheldes särama löövad. Mind on hämmastanud nende võime taibata kiiresti toonist, näoilmest, teistest väikestest märkidest, millal vestluskaaslane lõõbib, ja siis lustlikult ja leidlikult kaasa lüüa.

Kui nii, siis peaks koomikute hulgas olema ju palju düslektikuid ja düsgraafikuid. Ongi. Kui internetis natuke ringi tuulata, leiab neid silmapaistvate koomikute hulgast silmapaistvalt palju, üheks näiteks Ross Noble. Hea huumorimeel ei ole muidugi ainuke anne, millega on õnnistatud inimesed, kes koolis on hädas lugemise ja kirjutamisega.

“Mind hüüti lolliks. Ma ei osanud mitte ainult lugeda, mul ei jäänud ka midagi meelde. Alati olin klassi viimaste hulgas,” meenutab oma kooliaastaid arhitekt Richard Rogers, Yale’i ülikooli vilistlane, paljude silmapaistvate hoonete looja (Millennium Dome Londonis; Euroopa Inimõiguste Kohtu hoone Strasbourgis, kui nimetada ainult kaht). Tema masendus oli nii suur, et ta kaalus lapsena tõsiselt võimalust end tappa. Lugema õppis ta kümneaastasena, mis oli isegi vara võrreldes Auguste Rodiniga, kes hakkas lugema alles neljateistkümneselt, siis ka üle kivide ja kändude. Tema isa nimetas geeniusest poega idioodiks ja onu kõlbmatuks õppima.

Suurepärane ruumiline mõtlemine ongi tihti veel üks selliseid inimesi iseloomustav andekus, aga kaugelt mitte ainuke. Igaüks leiab julgustavaid ja üldse mitte haruldasi näiteid vaeglugejate ja -kirjutajate erilisest andekusest.

Veel üks kogemus, millele nendel lastel on elus toetuda ja mis samuti seletab, kuidas nii paljud neist on edukad kunstnikud, leiutajad, arstid, arhitektid, muusikud, ettevõtjad jne, jne: nad on harjunud kõvasti tööd tegema. Nad on näinud vett ja vilet, et hakkama saada sellega, mis teistele tundub nii kergesti kätte tulevat. Ühel eluhetkel on nad pidanud omaks võtma stoikude tarkuse, mis on nendele samadele teistele jälle nii raske tulema: ma ei lase end heidutada umbusust ja halvustavast suhtumisest minu tegemistesse. See kõikide jaoks ihaldatud elutarkus saab nende omaks varem kui ülejäänutele, kellest paljud ei saagi nii targaks.

Tähtis on teada ja meeles pidada, et ükski kõrgkool maailmas, ükski amet ei ole vaeglugejale või vaegkirjutajale suletud, igal alal on võimalik saavutada maailmaklassist tulemusi (keeletoimetaja amet jääb vist siiski unistuseks).

Kõige selle taustal on kurvast kurvem see, et meie koolides napib logopeede, kelle abi vajab üha enam lapsi. Väike rahvas laristab oma rikkusega, nagu oleksime hiinlased.

Igor Kaasik

Igor Kaasik

Igor Kaasik on eesti keele ja kirjanduse õpetaja varsti juba 40 aastat. Alates 2016. aastast on tal ka õigus õpetada matemaatikat põhikoolis. Kooli kõrvalt on ta 24 aastat tegev ettevõtluses raamatute kirjastajana. Kord kuus kirjutab ta Edasile koolielust nii nagu see klassi eest välja paistab. Loe artikleid (20)