Vanarahva ütlus aususe kohta on selline: hea moodus teada saada, kas keegi on aus või mitte, on küsida inimeselt endalt “Kas sa oled läbi ja lõhki aus?”. Kui ta vastab jaatavalt, on tegemist ebaausa inimesega.
Me kõik aeg-ajalt varjame, vassime, moonutame ja ilustame tõde, mahendame valet, painutame enda kasuks reegleid, esitame pooltõdesid, loome hädavalesid, varjame oma tegelikke motiive või anname lubadusi, mida pole võimalik täita. Kes rohkem, kes vähem. Mõni meist valetab, et saada isiklikku kasu, mõni sellepärast, et teisele mitte haiget teha.
Üks optimeerib makse; teine võtab vastu mustalt sularaha; kolmas ületab kiirust; neljas ei räägi elukaaslasele kogu tõde sellest, kuidas ta ühe töökaaslasega salaja pilke vahetab; viies ei pea patuks, kui kasutab tööandja inventari isiklikuks tarbeks; kuues ütleb, et jäi hiljaks, kuna teel oli suur ummik, aga tegelikult jäi ta lihtsalt kodunt väljumisega hiljaks; seitsmes ei viita oma kirjatöös allikatele ja esitab kellegi teise mõtteid oma ideede pähe; kaheksas teeskleb orgasmi; üheksas liialdab mõnikord, et tähelepanu saada; kümnes annab utoopilisi valimislubadusi, et võimu ligi pääseda.