Riikliku jõu rakendamine on mitmetahuline, muutuv ja Eesti ei peaks lootma varasematele õnnestumistele, kirjutab TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse vanemteadur ning endine Briti luureohvitser dr Adrian Venables. Väikese riigina on Eesti kõva jõud alati piiratud, aga kuidas on lood pehme jõuga?
Kaasaegse rahvusriikide süsteemi taustaks peetakse sageli 1648. aastal sõlmitud Vestfaali rahulepingut, mis lõpetas pikaajalise konfliktiperioodi Euroopas. Sellest ajast alates on riigid püüdnud üksteist mõjutada ja ellu viia oma strateegiat, saavutamaks nende elanikkonnale kasulikke eesmärke. Kindel territoorium, toiduvarude olemasolu ja juurdepääs loodusvaradele on kõik olnud valitsuste tähelepanu all, eesmärgiga olla tugevamad, jõukamad ja vastupidavamad kui võimalikud vastased.
Riikliku jõu kavandamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, sealhulgas diplomaatiat ja veenmist kui rahuaja tegevusi, aga edasi ka sundimist ja madala taseme konflikte, mis võivad viia suure intensiivsusega sõjapidamiseni. Riikliku jõu moodustavad osad pakkus esimest korda välja külma sõja ajal USA sõjavägi. See koosnes diplomaatilistest, informatiivsetest, sõjalistest ja majanduslikest (Diplomatic, Informational, Military and Economics – DIME) osadest. Hiljem on akadeemikud teinud ettepaneku lisada sellesse loetellu ka õigusteadus ja korrakaitse, teadus, tehnoloogia ja keskkond, et kaasata kaasaegsed teemad. Kõik need valdkonnad koos loovad ja hoiavad riigi sisemist stabiilsust, veendes, hoides ära või hakates vastu tajutavatele välisohtudele.
Riikliku jõu kavandamine
USA politoloog Joseph Nye on uurinud riikliku jõu rakendamise viise. Selleks on ta vaadelnud kõva, pehme ja nutika jõu kontseptsioone.
Kõva jõudu peetakse traditsiooniliseks teiste mõjutamise vahendiks riigi tasandil ja see kasutab sundi mitmesuguste vahendite, sealhulgas sõjalise tegevuse kaudu. Tõhususe saavutamiseks kasutab see potentsiaalset majanduslikku tugevust, mida elanikkond saab ära kasutada osana laiemast diplomaatilisest ja poliitilisest tegevusest. Tegemist ei ole peenetundelise mõjutamisega – vastaspool on teadlik, et mõjutamine toimub ning kes on mõjutaja.
Pehme jõud on aga suunatud sellele, et vastaspool sooviks saavutada kavandatud tulemusi külgetõmbejõu kaudu. Pehme jõud kasutab mittemateriaalseid vahendeid, nagu päevakorra kehtestamine ning rahva kultuuri, poliitiliste väärtuste ja välispoliitika positiivsete aspektide edendamine.
Nutikas jõud ühendab ühtse koordineeritud lähenemisviisina tugeva jõu sunni ja majandussanktsioonid ning veenva ja ligitõmbava pehme jõu atribuudid.
Strateegilise kommunikatsiooni ettevõte Portland koostab aastaaruandeid, loetledes 30 riiki, kes kasutavad pehmet jõudu kõige globaalsemalt. Nende 2019. aasta paremusjärjestus asetab Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi ja USA edetabeli etteotsa; Venemaa Föderatsiooni, Türgi, Ungari, Hiina ja Brasiilia edetabeli viimaste hulka. Sellesse nimekirja ei kuulu ükski Balti riik; Norra ja Soome on aga vastavalt 12. ja 15. kohal. Rõhutamaks, et suurus ei ole pehme jõu puhul tingimata oluline, on nende edetabelis ka Šveits (6.), Holland (10.), Belgia (18.) ja Singapur (21.).
Ehkki pehmel jõul on oma roll riigi rahvusvahelise maine loomisel, ei ole see tingimata korrelatsioonis riigi üldise jõuga. 2019. aasta märtsis reastas Business Insider maailma võimsaimad riigid. Ootuspäraselt oli kõrgeima koha saavutanud USA kui ainus suurriik. Samuti polnud üllatus, et sellele järgnesid Venemaa ja Hiina oma suuruse ja sõjalise võimekusega ning Hiina puhul on oluline ka majanduslik jõud. Ehkki enamik ülejäänud 25st loetletud riigist on demokraatlikud lääneriigid, on silmapaistval kohal näiteks sellised Lähis-Ida riigid nagu Iisrael, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. Iraan ja Iraak kuuluvad oma naftavarude tõttu ka esimese maailma tööstusriikide hulka.
Reaalsuses näitab riiklik jõud ja mõju seda, et tegelikult on oluline majanduslik tugevus. Rahvuslik rikkus põhineb lõpuks võimel toita rahvast ja säilitada rahuajal turvalisus. Konfliktide ajal hinnatakse seda võime abil mobiliseerida piisavalt sõjalist võimekust vastase alistamiseks ja ületamiseks. Pehme jõud aitab üldisele riiklikule jõule kaasa, kuid see pole veel kõik.
Eesti riiklik jõud
Väikese riigina on Eesti kõva jõud alati piiratud, aga kuidas on lood pehme jõuga? Pärast 2019. aasta märtsis toimunud Riigikogu valimisi oli Eesti sisepoliitika üle palju arutelusid ja selle kohta on kirjutatud palju artikleid. Mõned neist on muretsenud selle pärast, kuidas laiem globaalne üldsus nüüd Eestit tajub. Kas Eesti on kaotanud osa oma ülitähtsast pehmest jõust olla teistele atraktiivne riik ja pole enam jäljendamist väärt? Teatud määral pole see nii oluline, kui kommentaatorid tahaksid meid arvama panna, kuna paljudel riikidel on omadusi, mida üldiselt ei imetleta.
Hiina ja Lähis-Ida riigid ei ole läänemaailmast vaadates demokraatlikud ja nende vaated ei vasta paljudes küsimustes lääne normidele. Samas on Hiinas aga väga tõhusad tööstuskeskused ja turiste köidavad Hiina kommunismieelsed vaatamisväärsused. Lähis-Ida riikide kuurordid meelitavad turiste ilmastikuolude ja luksuslike rajatiste tõttu, hoolimata piiravatest sotsiaalsetest ja usulistest kommetest. Isegi Hispaanial, puhkajate poolt soositud Euroopa riigil, on härjavõitluse traditsiooni tõttu pehme jõu probleem – tegu on vaatemänguga, mille nägemine on paljude jaoks liiga piinav.
Eesti riiklik jõud on mitmel tasandil kindel. NATO-sse ja Euroopa Liitu kuulumine tagab sõjalise julgeoleku ja tingimused vabakaubanduseks.
Investorid, külastajad ja turistid ei pruugi olla sisepoliitika pärast liiga mures, kui sisemise stabiilsuse, madala kuritegevuse ja rahalise kindluse tingimused on täidetud.
Nendele valdkondadele peamegi me keskenduma. Praegune, neljas põhiseadus toetab demokraatlikku korda ning väike sidus elanikkond, kellel on ühine kultuuritaust ja rahvuslik uhkus, aitab hoida kuritegevuse määra madalal.
Ärisuhted on siiski mööduvamad ja rajatud mainele, usalduse tasemele ja majanduslikule stabiilsusele. Eestil on palju pakkuda, kuid ta saab teha veelgi rohkem, et end aktiivselt reklaamida, kuna tal läheb rahvusvahelistes edetabelites jätkuvalt hästi. Näiteks sel aastal saime Freedom House’i indeksi Freedom on the Net järgi maailmas kõige vabama interneti olemasoluga teise koha, jäädes alla ainult Islandile. Riigi jõulist majanduse juhtimist kinnitas ka Baseli Instituudi järeldus, et 125st vaadeldud riigist on Eesti rahapesu risk kõige madalam. Ettevõtluse ja rahvusvaheliste investeeringute edendamisel hindas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon 2019. aasta indeksis, et Eestis on arenenud maailmas kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem. Neid positiivseid omadusi tuleks Euroopas ja kogu maailmas tugevalt tutvustada.
Mõned paljudest Eesti riikliku võimu tunnustest:
Toetudes meie õnnestumistele
Kultuurilises ja majanduslikus mõttes on Eestil paljut, mille üle uhke olla, ja mida maailmaareenil reklaamida, kuid peame oma edulugu edasi ehitama. Riigi mainet küpsest digitaalsest ühiskonnast peab säilitama, seades esikohale investeeringud teadusesse ja rakendusuuringutesse inseneriteaduste, arvutiteaduse ja küberturvalisuse valdkonnas. Tehnoloogilise innovatsiooni tingimusi tuleb toetada ning me peaksime hästi vastu võtma inimesi, kes toovad meie ühiskonnale juurde oskusi ja kasu, ning neid tuleks julgustada Eestis õppima ja töötama.
Eesti ei tohiks jääda riigiks, mis ühena esimestest kujunes digiriigiks, kuid millest teised hiljem möödusid.
Peame püüdma säilitada oma innovatsioonikultuuri ja olema jätkuvalt rahvas, keda teised soovivad jäljendada.
Osalt tähendab see jälgimist, mida meie konkurendid Euroopas ja üha enam ka Kaug-Idas saavutavad ning kuidas saaksime nende edusamme kohandada ja paremaks muuta. Näiteks kui kliimamuutused on üha enam lisandunud maailma oluliste teemade hulka, otsivad paljud riigid, kuidas tehnoloogiat süsinikuvaba ühiskonna saavutamiseks kasutada, ja transpordiküsimused on tähtsal kohal. Tasuta ühistransport, hübriidbussid ja elektrimootoriga trammid, trollibussid ning ülipopulaarsed tõukerattad pakuvad tugevat vundamenti, millele saame ehitada.
Keskkonnasõbraliku transpordi infrastruktuuri toel meelitavad külastajaid ja turiste jätkuvalt eesti kultuur, siinne keskkonna ilu ning ajalooline ja moodne arhitektuur. Hiljutised alkoholimaksude vähendamised on stimuleerinud külastajate kaudu maksulaekumiste kasvu, soodustades samal ajal kodumaiseid oste, toetades majandust veelgi. Tingimused on sobivad, et Eesti majandus jõudsalt areneks ja võiksime oma pehmet jõudu laiemas rahvusvahelises kogukonnas suurendada. Selleks peame vaatama väljapoole ja seda, kuidas saaksime ennast maailmas edendada, mitte sissepoole.
Dr Adrian Venables on TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse vanemteadur. Ta teenis 24 aastat Briti kuninglikus mereväes kommunikatsiooni-, sõja- ja luureohvitserina. Pärast tavateenistusest lahkumist on ta avaldanud terve rea ajakirjandusartikleid ja uurimistöid küberohtude maastikust ning selle kasutamisest riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt spionaažiks, sabotaažiks ja õõnestamiseks. Ta on säilitanud oma sidemed sõjaväega, tegutsedes Kuningliku Mereväe reservülemana, toetades Suurbritannia kübervastupanu-alaseid tegevusi Balti piirkonnas.
Küberturvalisuse rubriigi eesmärk on tõsta lugejate teadlikkust selle valdkonna probleemidest ja edusammudest nii Eestis kui ka mujal. Artikliseeria avab teemat muu hulgas tehnoloogia, juhtimise, majanduse, teaduse, riigihalduse ja rahvusvaheliste suhete vaatenurgast.
