Helsingi disaininädala kõrghetked. Kas hea disain võib päästa planeedi?

Graafik Lotta Niemineni tööd jäid silma Helsingi Disaininädala peanäitusel Erottaja 2. | Foto: Jonne Sippola.

15 korda astel leidnud Helsingi Disaininädala raames toimus 250 sündmust, millest suur osa tegeles ootuspäraselt jätkusuutlikkuse ja keskkonna teemadega – mitmed näitused on avatud veel oktoobris ja novembriski ning nende pärast tasub Soome sõita.

Soome ja Põhjamaade disainerite kogunemispaigaks kujunenud disainifestivali südameks oli sel aastal disainimessi Habitare kõrval erakordne hoone Helsingi südalinnas Erottaja tänaval, viiekorruseline juugendvilla, mille kõiki ruume täitsid erinevad disainiväljapanekud.

Soome disainereid on alati inspireerinud loodus ning täna on nad, üsna ootuspäraselt, sügavalt mures jätkusuutlikkuse pärast. Helsingi Disaininädala raamteema Learning Climate oli loomulik valik ka selles valguses, et Helsingil on ambitsioon saada süsinikuneutraalseks linnaks aastaks 2035.

Tänavuse Helsingi Disaininädala ajal esimest korda avalikkusele oma uksed avanud Erottaja 2 hoone muutus disainifestivali ajal kohaks, kus sai käia näitustel, lugeda raamatuid ja ajakirju, nautida tassi kohvi või orgaanilist veini, kohtuda inimestega ja osaleda aruteludes.

Aadressil Erottaja 2 asunud Disaininädala põhiväljapanek pakkus uurimiseks ja tutvumiseks kümneid ja kümneid ökodisainiideid alustadest seentest valmistatud kõrvaklappidest ning lõpetades disainilegendi Arteki ja kunstnik Teemu Lehmursruusu loodud valgustiga, mis mõõdab pinnase CO2 taset ning monitoorib ümberringi kasvavate taimede fotosünteesi – ise selle käigus valgust andes.

Igal aastal põnevas asukohas välja ilmuv Disaininädala keskus asus seekord majas, mis oli vaatamisväärsuseks omaette. 1891. aastal valminud hoone arhitekt oli Theodor Höijer ning kõik selle 65 tuba olid kasutusel eri väljapanekute näitamiseks, nii et keskkonnateemade kõrvale mahtus ka graafikat, heliteoseid, mööblit ja sisustusaksessuaare.

Väljapaneku kõrghetkedeks võiks pidada keraamik Maija Puoskari peenekoelisi 3D-prinditud rohekaid keraamilisi plaate ja näitust “Puhdetyö” ruumis “Vaatega tuba”. Viimasel olid väljas Julie Tolvaneni suitsusest klaasist vaasid “Sketch Vases”, mille servad olid lõigatud kääridega kohe peale klaasile vormi puhumist, kui see oli veel pehme ja sulav.

Disaininädala väljapaneku üheks huvitavamaks osaks on alati olnud Helsinki Design Awardsi võitjate väljapanek, mis sel aastal oli disainifestivali peaalal Erottaja tänaval. Kantuna disaininädala kliima-teemalisest juhtmõttest väärtustas tänavune žürii jätkusuutlikku disaini ja keskkonnasõbralike toodete arendamist.

Elutööpreemia läks Pekka Korvenmaale, kes on Aalto Ülikooli emeriitprofessor. Aasta talendi tiitli pälvis mittetulundusühing Compensate, mille eemärk on luua inimeste jaoks võimalus elada süsihappegaasivabalt. Selle aasta augustiks oli Compensate aidanud eemaldada õhust 50 000 tonni CO2, istutada 735 000 puud ja kaitsta metsa alal, mille suurus võrdub 270 jalgpalliväljakuga.

Aasta disainiteo eest premeeriti Samujit, elustiilibrändi ja disainistuudiot, mille Soome disainer Samu-Jussi Koski asutas kümme aastat tagasi. Samuji valikus on ajatu disainiga ning kauakestvad tooted, mille hulgast leiab naisterõivaste kollektsiooni ja ka kodusisustust. Aasta tooteks valiti Varjo VR-1, maailma ainus inimsilma skaalale vastav virtuaalreaalsus-seade.

Globaalse disainerite kogukonna jaoks on mure jätkusuutlikkuse ja keskkonna pärast liitev probleem ja nendele teemadele mõtlemine on eriti loomulik Soomes, kus inimesed on alati tarbinud pigem läbimõeldult, mitte meelelahutuseks. Helsingi on ka pärast maailma disianipealinnaks olemist 2012. aastal olnud jätkusuutliku disaini eestkõneleja rollis.

Enamus Disianinädala satelliitnäitusi on seotud kas Soome disaini ja arhitektuuriga – mis on inspireeritud loodusest või toimib loodusega sümbioosis – ning ökoloogiliste teemadega.

Disainimuuseumi näitus otsib lahendust mere süngele saatusele

Disainimuuseumi galeriis Disaininädalal avatud näitus Critical Tide (mis jääb avatuks 27. oktoobrini) toob kokku kunstnikud ja disainerid, kelle töö lähtub merest ning võimalikest lahendustest selle saastatuse vähendamiseks, mida pakuvad erinevad disainiprojektid. Näitusel on ühendatud uurimused, kogukonna kaasamine ja aktivistide tegevus.

Robertina Sebjanic, Aquatocene / Uros Abram

Keset ökoloogilist kriisi avab see näitus silmad korraga nii probleemidele maailmameredes, millega tegelemist enam edasi lükata ei saa, kui ka võimalustele, mida disain pakub. Näitus on väljakutse vaatajale, mis kutsub üles nii kaasa mõtlema, õppima kui ka taaskasutama ja -disainima. 

Selle autorite kollektiiv on sama mitmekesine kui käsitletavad probleemid: Julia Lohmann (disainer ja professor Aalto Ülikoolis), Pirjo Haikola (disainer, sukeldumisinstruktor ja mereteadlane Melbourne’is), Gillian Russell (disainer, kuraator ja teadlane Emily Carri Ülikoolis Vancouveris) ja Gero Grundmann (disainer ja illustraator).

Aalto majesteetlik maamärk fotodel

Soome Arhitektuurimuuseumi sel aastal avatud uues väikeses näitusesaalis nimega Stuudio näeb 27. novembrini Euroopa ühe hinnatuma arhitektuurifotograafi Tuomas Uusheimo fotoseeriat Paimio sanatooriumist. See on ühe Alvar ja Aino Aalto silmapaistvaima maja kütkestav portree.

Fotodel kõrgub kuulus maamärk majesteetlikult ja häirimatus üksilduses uduse männimetsa kohal. Paimio kompleks ehitati 1933. aastal tuberkuloosihaigete sanatooriumiks, praegu on hoone tunnustatud kui Soome funktsionalismi üks säravamaid pärle. Asudes maalilise männimetsa rüpes, on seda tunnustatud ka kui kõige olulisemat Alvar Aalto funktsionalistliku perioodi tööd.

Tuomas Uusheimo võitis selle seeriaga 2. koha professionaalide kategoorias mainekal Sony World Photography Awards 2019 konkursil.  

Paimio-seeria on pildistatud 2018. aasta sügisel ja Uusheimo ise ütles näitust tutvustades, et tema peamine eesmärk oli pildile püüda selle pika ajalooga maja hing. Hooned kannavad tema jaoks endaga kaasas killukesi ajaloost – neid mälestusi ta tahabki pildile püüda. Paimio kompleksi saatus on praegu ebaselge, sest tuberkuloosi taandumisega maja oma esialgset funktsiooni enam täita ei saa.

Tapio Wirkkala ja Rut Bryk EMMAs

Helsingi eeslinnas Espoos asuv märkimisväärne moodsa kunsti muuseum EMMA pakub vaatamiseks alati mõnda üllatavat ajutist näitust, aga vähem ei üllata ka näitused, mis sünnivad nende märkimisväärse Tapio Wirkkala ja Rut Bryki kogu põhjal.

Aastal 1946 võitis Tapio Wirkkala Iittala klaastoodete kujundamise võistluse. Sündisid paljud tänaseks disainiikooni staatusesse tõusnud esemed.| Foto: Ari Karttunen / EMMA

Tapio Wirkkala Rut Bryk Foundation Collection koondab kahe legendaarse Soome disaineri tööd. See on ühtlasi ka nende suurim tööde kogu maailmas, mis sisaldab nii valminud kunstiteoseid, tööstuslikku disaini, prototüüpe, visandeid, jooniseid kui ka fotosid. 

Rut Bryk (1916–1999) ja Tapio Wirkkala (1915–1985) kuuluvad Soome kõige olulisemate modernistide hulka kunstis ja disainis. Abikaasade rohkem kui 5000 esemest koosnev kogu ja arhiiv võtab kokku kogu nende loomingulise teekonna.

EMMA valduses olevast hiiglaslikust kollektsioonist sündinud näitused tiirutavad pidevalt mööda maailma, ent ometigi on muuseumis kohapeal eksponeeritud muljetavaldav hulk nende töid – mille hulgast igaüks leiab eksimatult üles Iittala jaoks tehtud ja maailma disainiklassika hulka kuuluvad Tapio Wirkkala tööd.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi toimetaja, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (74)