Soovitus koolivaheajaks. Muuseumifestival “Avatud mänguväljad” – hetkes olemise rõõm

Püsinäitus "Kohtumised". Foto: Berta Vosman (ERM)

Sügisese koolivaheaja aegu, 12.–27.10.2019, on lastega pered oodatud üle-eestilisele muuseumifestivalile “Avatud mänguväljad”. Festival on loodud selleks, et pakkuda peredele huvitavaid, harivaid ja ehedaid elamusi.

Perega muuseumis – hetkes olemise rõõm

Muuseum annab võimaluse eemalduda argisest keskkonnast, argistest mõtetest ja jututeemadest. Või just – näha argiobjekte uues valguses! See on suurepärane koht, kus olla tõeliselt kohal: uurida uut keskkonda, vestelda oma lastega ja jälgida, kuidas nad mõtlevad, kuidas uues keskkonnas tegutsevad ja millised on nende emotsioonid. Me soovitame kõike seda jälgida ja nautida. Kui laps on väiksem, siis avalduvad muuseumielamused eriti ehedalt – võite juba tema käest kinni hoides tunda, kuidas väike kartus läheb üle uudishimuks, siis koguneb julgus ja järgneb avastamisrõõm. Muuseum on koht, mis soodustab lastele jagamatu tähelepanu pakkumist, sest seal on vähem argielu müra. Küllap mäletab enamik meist oma lapsepõlvest kõige eredamalt just vanematega koos veedetud aega ja vestluseid.

Selleks et pakkuda lastele muuseumis elamusi, ei pea te ise olema ajaloolane või bioloog. Piisab sellest, kui olete arutelule avatud ning julgustate last avastama ja uurima. Lapsed on loomult väga uudishimulikud. Toetage nende kirge midagi uut avastada! Muuseumis uudistades lähtub laps eelkõige enda loomulikust huvist ning see arendab tema loomingulisust, kriitilist mõtlemist ning julgustab küsimusi esitama. Aidake lapsel tähelepanu hoida ning julgustage teda küsimustele ise vastuseid leidma.

Teadmishimu, kriitiline mõtlemine, küsimuste püstitamine ning neile vastuste otsimine on baaspädevused, mis toetavad lapse õppimisvõimet ja intellektuaalset arengut.

John H. Falk, Oregoni Ülikooli õppealase innovatsiooni instituudi direktor, on oma uurimuses kirjutanud, et seda, kas täiskasvanu veedab oma vaba aega muuseumides, määrab eeskätt see, kas tema vanemad viisid teda lapsena muuseumisse või mitte. Vaba aja veetmise mustritele pannakse alus lapsepõlves ja peamine roll on just perekonnal, vähem koolil.

Mis on festivali ajal muuseumis teistmoodi?

Festivali ajal on osalevates muuseumides kättesaadavad mängujuhised, mis on spetsiaalselt festivali tarbeks loodud näituse tutvustamise vahendid. Mängujuhiste ülesanded ja tegevused suunavad nii last kui ka vanemat arutama, uurima ja avastama. Mängujuhiste koostamisel arvestatakse kindla vanuseastmega, st luuakse eri keerukusega ülesandeid ning pööratakse palju tähelepanu sõnastusele. Suunavate ja avatud küsimuste abil hoitakse lapse tähelepanu objektil kauem, et tal oleks võimalik seda paremini mõista. Lapse tähelepanu aitavad haarata ka rohked illustratsioonid, mille autorid on Eesti illustraatorid Liisa Kruusmägi ja Virge Loo.

Tegevuste teine peamine eesmärk on luua emotsioon, mis aitab lapsel uusi teadmisi kinnistada. Tänapäevase muuseumi eesmärk on pakkuda elamusi sarnaselt teatrikunstile või muusikale. Muuseum peaks pakkuma uusi teadmisi, muljeid ja värskemat elutunnetust. Oluline komponent on ka paik. Mängujuhise ülesanded on seotud eksponaatide ja muuseumi füüsilise keskkonnaga, külastaja kohatundega. Muuseum pakub kohaspetsiifilisi elamusi.

Muuseumis võiks nautida endale ja perele aja võtmist, aega kui sellist. See aga ei tähenda mõistagi igavlemist. Lisaks fantaasia ja mõtete lennutamisele saavad nii tegutsemist nautivad täiskasvanud kui ka lapsed muuseumides näiteks masinarooli keerata, tantsida valssi, mängida viiulit, ronida raku sisse, läbida laserikiirte tunneli või keerutada end Põhja-Euroopa kõrgeimal rõdul.

Iga vanem tahab, et tema lapsest saaks õnnelik inimene, kes naudib oma elu. Kultuur ja uued teadmised on naudingu allikad. Minge lastega festivalile mõnusalt aega veetma, et nad leiaksid ka edaspidi tee muuseumisse ning tunneksid kultuurist rõõmu!

Loe festivali kohta lähemalt: Avatud mänguväljad ja tutvu kavaga.

Artikli autorid on Heili Sõrmus, Jelena Tšekulajeva ja Karin Pai.