Arhitektuur. Traditsioone elluäratav moodne koolimaja

Ehkki ajalooliselt on puitkoolimajad olnud palkmajad pole Viimsi koolimaja puhul puitu kasutatud päris traditsioonilise ehituse võtmes. | Foto: Maris Tomba/Pressmimaterjalid

Puit koolimaja ehitusmaterjalina on läbi ajaloo kõikjal põhjamaades olnud väga levinud. Eesti pikas traditsioonis tekkis uute materjalide tulekuga sajandipikkune paus, mille KAMP Arhitektide loodud Viimsi gümnasiumihoone 2018. aasta sügisel katkestas. Ühtlasi sai sellest hetke suurim puidust avaliku kasutusega kogunemishoone Eestis. 

Arhitektid Jan Skolimowski, Peeter Loo ja Kaspar Kruuse võitsid kooli arhitektuurikonkursi 2016. aasta suvel.

“Olulise tõuke just puitu kasutada andis veidi enne konkurssi toimunud arhitektide reis Londonisse, kus peamiselt uusi puitmaju vaadati. Nähes, kui palju ja kui suuri hooneid seal puidust ehitatakse, tekkis julgus ka siin proovida,” ütles Kaspar Kruuse. “Muidugi oli materjalivalikul oluline ka  keskkonnasõbralikkus. Seda nii tooraine ja tootmise kui ka kergema kaalu tõttu väiksema transpordi ning vundeerimise energiakulu mõttes. Tegelikult on puidust ehk keskkonnasõbralikult ehitamine ning COemissiooni vähendamine Euroopa üks olulisi sihte. Ja väga kiiduväärt on, et riik tellijana on need justkui loosungitena mõjuvad eesmärgid reaalseks keskkonnaks muutnud.”

Ehkki ajalooliselt on puitkoolimajad olnud palkmajad – arhitektid tõstavad esile traditsioonilise palkmaja väga head tõlgendust Soomes Tuusula uue kooli juures (Aarti Ollila Ristola Arkkitehdit), mis saab olema maailma suurim palkidest koolimaja – pole Viimsi koolimaja puhul puitu kasutatud päris traditsioonilise ehituse võtmes.

Pearollis puit

Ida- ja lääneküljel on akendel vertikaalsed kolmnurksed metallist varjud kaitseks päikese eest. | Foto: pressimaterjalid

Palk- või karkass-konstruktsiooni asemel on kasutatud hoopis suuri tehases toodetud paneele. CLT (cross laminated timber) on mujal maailmas väga levinud ja ka Eestis järjest rohkem kasutust leidnud, kuid siiani pigem väiksemate hoonete puhul. 

Hoone arhitektuuris mängib pearolli küll puit, kuid kõrvalosades on betoon ning välisfassaadil ka metall, tsingitud või alumiiniumi kujul.

Puitkonstruktsioon algab alates teisest korrusest, kus hoone ei puutu enam kokku nii palju maapinnast tuleva niiskusega – esimesel korrusel on kasutatud betoonil.

Arhitektid rõhutavad, et puithoone puhul on ehitaja roll väga suur: kõige parem ehitaja on suure kogemusega, aga endiselt valmis uusi asju katsetama. Puidul on oma spetsiifika, see on ikkagi “elus” materjal: reageerib niiskusele ja päikesele, seda tuleb arvestada liitekohtade ja viimistluse juures.

Arhitektide jaoks on see gümnaasiumihoone ka nende enda praktika seni kõige suurem puidust hoone. Materjali CLT ja selle analoogi MHM (liimi asemel naelutatud ristkihtpuit) on nad varem kasutanud mõne eramu puhul. Tänaseks on suurte puitehitiste projektidega aga edasi töötatud ja üks mitmest siseõuedega elamutest koosnev nn vaipmaja on praegu tööversioonina puitpaneelidest. 

Fookuses energiatõhusus

Foto: Pressimaterjalid/Maris Tomba

Puidu kui ehitusmaterjali valik oli ainult üks aspekt, milles kajastus hoone peamine märksõna – energiatõhusus. Sellest tuli ka kompaktne vorm koolile, et oleks hoone mahu kohta võimalikult vähe välisperimeetrit. “Energia kasutuse aspektist pidasime silmas ülemäärase otsese päikese varjamist, kuna jahutamine on üldiselt kallim kui kütmine,” tõi Kaspar Kruuse välja maja loomisel silmas peetud aspekte. “Lõunaküljel horisontaalselt eenduvad korrused varjavad kõrget keskpäeva päikest. Ida- ja lääneküljel on akendel vertikaalsed kolmnurksed metallist varjud, mis kaitsevad hommikuse ja õhtuse madala päikese eest.”

Üks gümnaasiumiastme esimese klassi õpilane (10. klass) toob võrdluses oma eelmise õppehoonega välja, et koolimaja on palju hubasem ja kompaktsem kui eelmine, kus ta õppis; ja temast aasta vanem koolikaaslane märgib, et alguses võttis väiksema ja vähem loomulikku valgust kasutava koolimajaga harjumine aega, aga praeguseks on maja muutunud väga koduseks.

Planeeritud juhuslikkus

Kõigi nende tehniliste küsimuste juures ei unustatud aga hetkekski ära, et tegelikult peab lõpuks tulema hea keskkond nii majja sisse kui selle ümber. Heas koolimajas peaks olema ruumikasutus küll hoolikalt läbi mõeldud, aga siiski peaks jääma natuke juhuslikkust või muudetavat, isegi üleliigset ruumi, et oleks kohta, kus saab tekkida erinevaid uusi kasutusi. Ka õppimise-õpetamise metoodika muutub pidevalt. Ruum peab andma mitmeid võimalusi, ei piisa ainult koridorist ja klassidest.

“Täna on ootused koolimajale oluliselt laiaulatuslikumad, on oluline, et klassiruumis oleks piisavalt ruumi vajadusel õppetöö raames ka ringi liikuda. Kuigi klassiruumide suurused on optimaalsed, siis on võimalik lauad paigutada ka selliselt, et vajadusel ruumis tundide ajal liikuda,” kinnitab ka Viimsi gümnaasiumi kommunikatsioonijuht Merle Nestra.

“Viimsi gümnaasiumi projekteerides käisime ka teisi juba valminud riigigümnaasiume vaatamas. Väga hästi on välja kukkunud Viljandi RG (Salto Arhitektid), millega on rahul nii hoone kasutajad, haldajad kui ka teised arhitektid. Uuematest õppehoonetest on muidugi Eesti Kunstiakadeemia (Kuu Arhitektid) kiidusõnu väärt. Seal on just selline mõnusalt vaba ja mitmetele võimalustele avatud ruum loodud. See ei tähenda mitte pinna raiskamist, vaid iga ruutmeetrit saab erinevateks ja muutuvateks vajadusteks kasutada,” rääkis Kruuse.

Õppimise-õpetamise metoodika muutub pidevalt. Ruum peab andma mitmeid võimalusi, ei piisa ainult koridorist ja klassidest. | Foto: Pressimaterjalid/Maris Tomba

Viimsi gümnaasiumis on hoone keskel läbi kahe korruse astmelise tribüüni ja ümbritseva rõduga suur avatud ruum, mis on vastavalt vajadusele kas saal või puhkeala. Kuna saalil välisseinu pole, tegid arhitektid sinna liimpuidust risttalastikuga lae paljude katuseakendega. Lisaks saalile annavad need päevavalgust ka ümbritsevatesse koridoridesse.

Merle Nestra ütleb, et koolimaja keskel asuva aatriumi on koolipere väga hästi omaks võtnud ja nimetab seda maja üheks suuremaks plussiks: “Hea meelega veedetakse seal vaba aega, õpitakse, suheldakse, mängitakse lauatennist jne. Samamoodi on aatriumis mugav osaleda suuremates loengutes ning seal toimunud üritused on igati õnnestunud.”

Hea sisekliima

Väga oluline oli algse mõtte juures ka puithoone mõnus ja tervislik sisekliima, mis paraku ülirangete tuleohutusnõuete tõttu paksu tuletõkkelaki alla osaliselt kaduma läks. Puit seob hästi õhuniiskust ning annab ruumi kuivades seda uuesti välja.

Merle Nestra ütleb, et kuna maja on uus, siis pole koolipere veel saanud tervet aastaringi majas näha, küll aga kinnitab ta, et senise kogemuse baasil on sisekliima vaatamata lakikihile hea. “Tunnetuslikult ei ole esinenud probleemi liiga kuiva ega ka liiga niiske õhuga või muud taolist,” kinnitab ta. Tihti kardetakse puidu madalamat heliisolatsioonivõimet – koolimajas, kus vaikus on tundide ajal vägagi oluline, on kõik helipidavusega väga rahul.

Foto: Pressimaterjalid/Maris Tomba
Silvia Pärmann

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi toimetaja, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (65)