Kaidi Kuusmaa: hooliva juhtimise eeldus on hoolimine iseendast

Kui meeskonna liikmed, kellega seni on olnud mõnus koos töötada, hakkavad närvidele käima; hommikuti on vastumeelsus tööle minna; on tunne, et midagi ei jõua tehtud; kõik on tüütu ja nõme jne, siis need võivad olla märgid, et meie vaimne tasakaal on paigast ära nihkunud. | Foto: Unsplash.com

Öeldakse, et me juhime teisi nii nagu juhime iseennast. Kes on hea ja hooliv juht oma meeskonnale, on üldjuhul hea ja hooliv juht ka iseendale. Kui meeskond ei toimi, võib juht vajada abi just ennekõike iseenda juhtimises.  

Aastaid tagasi rääkis üks mu vanem kolleeg korduvalt, et kõige tähtsam peab inimesele olema tema tervis, siis teiseks tuleb tema perekond ja alles kolmandaks töö. Vaatamata sellele, et töö oli talle alles kolmas prioriteet, oli ta äärmiselt pühendunud, kõrgelt hinnatud, tore ja tulemuslik töötaja. 

On väga tähenduslik, et lennukis läbiviidavas ohutusekoolitusel rõhutatakse alati, et kõigepealt tuleb hapnikumask paigaldada endale ja alles siis aidata teisi. Alles pärast iseenda heaolu eest hoolitsemist oleme suutelised ka teisi päriselt toetama.

Kui juhi elu on parajasti keerulisem, kui sooviks, sest lisaks tööl olevatele väljakutsetele tuleb hakkama saada näiteks kas keeruliste peresuhetega või lähedase raske tervisemurega või kodus aeganõudva remondiga jms meie elu kõigutavate olukordadega, siis võib see kõik kokku oluliselt mõjutada juhi vaimset tasakaalu ja töövõimet. Ja siis on sellel paratamatult omakorda mõju ka meeskonnale.

Me ei pruugi saada olematuks teha elu poolt pakutavaid väljakutseid, kuid meil on võimalik mõjutada seda, kuidas me nendega tegeleme. Kas me tunnistame endale ja teistele, et meil on praegu keerulisem periood, et me ei tea alati kõiki vastuseid või me surume hambad kokku ja üritame teha nägu nagu kõik oleks kontrolli all?

Võiks ju küsida, et miks ei või juht teha nägu, et kõik on alati korras. Kas nii poleks just teiste jaoks lihtsam? Meeskond peab ju saama oma juhile toetuda. Kui ma nüüd juhina ütlen avalikult välja, et ei saa praegu enda rolliga 100% hakkama, siis kas ma üldse kõlban enam juhiks? 

Inimestena on meile kõigile loomuomane soovida olla teiste poolt mõistetud ja tunnustatud. Samas oleme me kõik subjektiivsed ja seetõttu paratamatult hindame teisi läbi iseenda teadvustatud ja ka teadvustamata väärtusmaailma mõõdikute. Kui mul on teadmine, et virk alustab tööd varavalges ja laisk magab lõunani, siis hommikuinimesed on minu inimesed, ööinimesed aga pigem kahtlased (vaatamata sellele, et nad tegid tööd varavalgeni). Meie jaoks on meeldivamad, mugavamad ja turvalisemad meiega sama väärtusruumi jagavad inimesed. Ja eriti mõjutab meid nende isikute väärtusmaailm, kellest me ise sõltume.

Juhid, kes ise teevad pidevalt ületunde, ei võta puhkepause, saadavad töövälisel ajal kirju või avaldavad kõvahäälselt imestust, kui keegi soovib puhata järjest rohkem kui seadusega minimaalselt ettenähtud 14 päeva, ei pruugi ise arugi saada, kuidas see kahjustab neid endid või võib mõjutada teisi. Meeskonna liikmed tõlgendavad läbi juhi käitumise, milline on selles meeskonnas soositud käitumine ja milline mitte. Kui juht on enese suhtes liiga karm ja nõudlik, siis annab see signaali ka tema meeskonnale, millist suhtumist juht väärtustab.

Juht, kellel on arusaam, et hea juht teab alati ise kõiki vastuseid ja õigeid lahendusi, võib olla väga suureks stressiallikaks nii talle endale kui tema meeskonnale.

Sest kuigi me kõik teame, et tegelikult oleme me kõik ekslikud ja on ebareaalne, et me alati teame kõiki vastuseid, siis mitte lubades enda suhtes selle tõel kehtida, võtame juhina endale ebareaalse kohustuse ja kahjuks anname ka meeskonnale teada, et eksimine ei ole soovitav. See aga võib tekitada meeskonna liikmetes hirmu näida ebatäiuslik, mis omakorda võib pidurdada rõõmu ja loovust just uute tulusamate lahenduste leidmiseks.

Üheks juhi töö osaks on ka otsuste tegemine. Vaevalt, et meist keegi otsustab teadlikult võtta vastu vale otsuse. Küll aga sõltub tehtud otsuse kvaliteet palju juhi selle hetke töövõimest. Järelikult on juhi kohustus tagada, et lisaks meeskonna liikmetele oleks ka tema enda füüsiline- ja vaimne töövõime saavutatud ja hoitud. 

Me oleme seadusega kehtestanud kohustuse, et kõik töötajad peavad iga kahe aasta tagant käima töötervishoiu kontrollis, kus tehakse n-ö inventuur meie füüsilise tervise näitajatest. Samas meie töövõime ei sõltu ainult sellist, et me füüsiliselt toimime kooskõlas kehtestatud normidega. Seda mõjutab ka meie vaimne töövõime, mis võib meie suutlikkust isegi rohkem mõjutada, kui teinekord tahaksime tunnistada. 

Nii nagu vähemalt iga kahe aasta tagant aitab keegi kohustuslikus korras tuvastada, kuidas on lood mu silmanägemise ja vererõhuga, võiksin ma sama regulaarselt teha ka enda kui juhina toimimise inventuuri enda vaimse tervise näitajate osas. 

Kuidas on mul suhted enda koostööpartneritega, juhiga, meeskonna liikmetega ja neil omavahel? Kui rahul ma olen oma praeguse tööga? Kui tasakaalus on mu töö- ja eraelu? Mis tujuga ma tööle lähen? Mida ma vajan, et minu ja mu meeskonna töörõõm taastuks, säiliks? 

Kui meeskonna liikmed, kellega seni on olnud mõnus koos töötada, hakkavad närvidele käima; hommikuti on vastumeelsus tööle minna; on tunne, et midagi ei jõua tehtud; kõik on tüütu ja nõme jne, siis need võivad olla märgid, et meie vaimne tasakaal on paigast ära nihkunud. 

Pikaaegne vaimne stress väsitab ka füüsiliselt. Tihti aitaks juba see, kui juht võtaks mõneks päevaks aja maha, laseks endal lihtsalt olla ja kasvõi magaks ennast korralikult välja. Sest kui meie keha on väsinud, siis ei ole meil paratamatult jõudu, et oma vaimse poole eest hoolitseda.

On hästi, kui juhil on kas enda juhiga või kellegi teisega nii hea suhe, et ka juhiks olemise vaimseid teemasid saab ausalt koos arutada. Kuid alati ei pruugi olla mugav rääkida oma kõhklustest isikutele, kellest ollakse kasvõi kaude sõltuvuses. Sellisel juhul on juhile kasulik leida endale mõttekaaslaseks keegi neutraalne, kuid võimalusel sarnaste kogemustega isik. 

Üheks võimaluseks on kasutada coachivat mentorit, kes kasutades coachingu erinevaid meetodeid aitab juhile olukorda ausalt peegeldada just nendest vaatenurkadest, kuhu juhil endal on kas keeruline või teinekord ka tahtmatus näha. Mentor on neutraalne arutelupartner, keda ei piira vastastikkuse suhte ajalugu ega tulevik. See annab talle võimaluse esitada juhile ka selliseid küsimusi, milleks sõbral ei pruugi kas luba või julgust olla. See aga omakorda aitab juhil paremini aru saada, miks on asjad nii nagu nad on ja vajadusel leida sobivaimad lahendusvariandid. Ja kui on soovi, siis võib mentor jagada ka enda mõtteid ja kogemusi, kuidas ta ise olukorda lahendaks või on lahendanud. Mentor ei ütle kunagi, mida juht peab tegema. Ta on toetav mõttekaaslane, et juht saaks ise jõuda parima otsuseni. 

Juhi heatahtlikkusest ja hoolivusest enese suhtes saavad tulu kõik. Kui juht tunnistab, et aeg-ajalt vajab ta ise toetust ja seda siis ka kasutab, siis see parandab ennekõike juhi enda elukvaliteeti. Ja meeskonna liikmetele on enesest hooliv juht heaks eeskujuks, mis julgustab ka neid enesesse samamoodi suhtuma.

Kaidi Kuusmaa

Kaidi Kuusmaa

Kaidi Kuusmaa on Eesti Mentorite Koja esinaine. Igapäevaselt juhib SEB Pangas üksust, mis tegeleb makseraskustesse sattunud klientidega. Loe artikleid (1)