Meediaülevaade: naabrid räägivad. 27.07

“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Soomes loeti lõpuks järved kokku

Soomes avaldati ametlik järvede arv ja selleks saadi 168 000. Tõsi, arvesse tuleb võtta, et selles numbris on sees pea kõik veesilmad, sest kui võtta järve või sama staatusega veekogu kriteeriumiks vähemalt hektari suurune pindala (nagu näiteks Eestis ametlikult tehakse), siis oleks vastav tulem ”ainult” 57 000 järve. Loe edasi: Helsingin Sanomat

Kas Rootsi tulirelvakuritegude laine maandub Soomes?

Soomes suurenes mõrvade arv eelmisel aastal märkimisväärselt ja mõni päev tagasi Helsingis päise päeva ajal toimunud tänavatulistamise valguses jälgitakse murega, kas vastav trend jätkub ka sel aastal. Muuhulgas annab murettekitava tausta Rootsi, kus on juba aastaid kasvanud tulirelvade kuritegelik kasutamine. Loe edasi: YLE

Liiklusohutus paranenud, liiklussurmad endiselt probleem

Liiklussurmad pidid Soomes plaanide kohaselt kümne aasta jooksul poole võrra vähenema, kuid eesmärki ei ole saavutatud. Kui 2020. aastal liikluses hukkunute arv peaks plaanides olema pool

2010. aasta tasemest ehk 136 hukkunut, siis esialgsetel andmetel hukkus eelmisel aastal maanteeliikluses 234 inimest. Liiklusohutuse suurimaks probleemiks on tõusmas raskemate juhtumite osakaalu tõus ning erinevad uimastavad ained, kuid samal ajal roolijoodiklus on vähenemas ja nii juba aastaid.

Loe edasi:

Läti

Lätis kasvab toetus kanepi legaliseerimisele

15% elanikest arvab praegu, et kanepi kasutamine Lätis tuleks legaliseerida – see on 3% rohkem kui aasta tagasi ning tegemist on antud küsimuses kõrgeima toetusnäitajaga. Samas on kanepi kasutamise vastaste osakaal langemas – kui 2014. aastal oli see 87%, siis tänavu juba 78%. Loe edasi: Delfi

Aktsiisimärkideta sigarettide osakaal langes 2010. aasta tasemele

Aktsiisimärkideta ja riigi poolt konfiskeerimisele kuuluvate sigarettide osakaal oli selle aasta teises kvartalis 16,2%, mis on madalaim tase alates 2010. aastast. Loe edasi: Delfi

Kiirusepiirangud elektritõukeratastele

Praegu arutatakse järgmiste elektritõukerataste kiiruspiirangute kehtestamist: maksimaalne kiirus kõnniteel kuni 6 km/h, maksimaalne kiirus jalgrattateedel 20 km/h. Põhimõtteliselt on kavas võrdsustada elektritõukerattad jalgratastega. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Nädalavahetuse sõna – sigapalav

Kes rootsi keeles väga kodus ei ole, kuid suures joones arvab aimavat, millest jutt, võib üllatuda, kui populaarne tegelane paistab olevat siga. Nii räägitakse saabuvast kuumast nädalavahetusest kui svinvarmt ehk sigapalavast, millel aga pole sigadega midagi tegemist, sest svin- ehk siga- on on lihtsalt rahvakeelne sõnade ”väga” või ”eriti” vorm. Loe edasi: TW News

Doonorverekriis

Rootsis on seoses suvehooaja ja terariistakuritegudega mitmes linnas ja omavalitsuses doonorverekriis ja erilist puudust tuntakse 0+ ja A+ verest. Loe edasi: The Local

Rootsi maailma innovatsiooniedetabeli teine riik

The World Intellectual Property Organization avaldas äsja värske Global Innovation Indexi, kus liiderriigi Šveitsi järel ja kolmandaks jäänud USA ees on teisel kohal Rootsi. Loe edasi: UN

Venemaa

Tööstus pikaajalises stagnatsiooniseisundis

Ärikliima monitooringu raames selgus, et väikeste positiivsete nihete taustal ollakse ikkagi kinni veel 2012. aastal alanud tööstuse stagnatsioonis. Loe edasi: Kommersant

Turistide voog Krimmi kasvab madalate hindade tõttu

Reisikorraldajate reisipakettide järsk kasv ja tellimuslendude mahu hüpe viisid Krimmi tuuride hinna alla 25% ja lennupiletid on odavnenud lausa pooleteist korda.  Loe edasi: Kommersant

Viisaastak kümne aastaga

2009. aastal alustatud üleminek uuele riigieelarveformaadile pidi lõppema 2014. aastal, kuid praeguse seisuga see veel lõppenud ei ole ja eeldatavasti jõutakse uue formaadi rakendamisele järgmisel aastal. Loe edasi: Kommersant

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (55)