Tammsaare paneb Põrgupõhja Jürka suhu sõnad, et kannatused, ohvrimeelsus, enesesalgamine ja vaev teevad õndsaks.
Raskused on elus muidugi vältimatud. Vältimatu on ka psühholoogiline valu, mis ebaõnne ja hädadega kaasneb. Valud ja raskused on mingis mõtted head. Nad annavad võimaluse enesearenguks ja targemaks saamiseks. Õpetavad empaatiat teiste inimeste suhtes ja probleemide lahendamist. Aga kui raskused ja probleemid kestavad liiga kaua, toob see sageli endaga kaasa kannatusi.
Kannataja näeb maailma sageli mustvalgena ning hirmutav olukord tundub tihti väljapääsmatu. Ent ometigi on peaaegu igast olukorrast väljapääs. Selleks tuleb teha otsustav valik. Valimata jätmise või valiku edasilükkamise korral astub/jääb inimese ellu pikaajaline kannatus. Valida on kolme variandi vahel: