Meelis Kubits: kiri Ukraina sõbrale. Ülestunnistus #26

Pühapäeval valib Ukraina rahvas omale presidendi. Justnimelt valib ja see on Ukraina omariikluse kõige suurem väärtus.

Euroopa rikkaim president vahetub ühe Euroopa noorima vastu. Sotsioloogia üllatas USA-s, Suurbritannias, isegi minu kodumaal Eestis pandi veel valimistepäeval prognoosidega totaalselt puusse, aga Ukraina lugu tundub erinev. Viis aastat järjest ebapopulaarseid otsuseid ja viis aastat järjest head meelelahutust ei ole võrdsed kaalukategooriad. Minu armastatud Odessa on pooleks ja see on …. suurepärane, sest inimeste vabadus olla eri meelt ja seda väljendada on nende põhiseaduslik õigus. Kui Odessa oli pooleks viis aastat tagasi, oli see probleem, aga täna ei ole. Uskuge mind, midagi erakorralist siin ei ole, polariseerinud ja end kraavidesse kaevanud on kogu lääne maailm.

Me ju kõik, kandidaat Porošenko rohkem ja kandidaat Zelenski vähem, teame aega ja riiki, kus olude sunnil oldi ühte meelt.

Ukraina tulevase presidendi Vladimir Zelenski fenomen seisneb selles, et esimest korda võidab olemasolevat võimu ründav kandidaat istuvat riigipead ise administratiivressurssi kasutades. Võidab, kasutades võtteid, mida võim kasutab igapäevaselt oma poliitilisi oponente tasalülitades. Vaikse päeva dokfilmid Ronald Reaganist, Kvartal 95 kontserdid ja seriaal „Rahva teener“ ühelt poolt ja debattidest hoidumine ning üleüldse minimaalne ajakirjandusega suhtlemine teiselt poolt ongi kandidaat Zelenski adminressurss. On ju ilmselge, et inimene tänavalt, kes iganes ta ka ei oleks, ei suuda võrdväärselt debattides võistelda elukutselise poliitikuga, kelle jaoks avalikkusega suhtlemine on oluline osa tööst. Võim ja selle apologeedid võivad küüsi närida, aga juriidiliselt on see täpselt sama korrektne kui kogu endise sotslaagri istuvate presidentide soov oma taburetist mitte loobuda.

„Ze“ kampaania läheb kõikidesse tulevastesse kommunikatsiooniõpikutesse.

Reede õhtul tehti valijatele siiski erand. Kümnete tuhandete külaliste ja miljonite televaatajate ees korraldasid Ukraina presidendivalimiste teise vooru jõudnud kandidaadid Kiievi esistaadionil tõelise tulevärgi. See maailma ajaloos ainulaadne poliitiline show oli imagoloogilse maitsega, sest lõpptulemuse mõjutamiseks on kandidaatide vahed liiga suured. President Porošenko pidanuks poliitiliselt kogenematu oraatori põrmustama, aga võitis parimal juhul punktidega. Tund aega hiljem avalik – õiguslikku televisiooni debatile Zelenski lihtsalt ei ilmunud kohale.

Euroopalike debati nõudmiste traditsioonide argument ei töötanud, sest Euroopa lipuga ei saa vehkida vaid siis, kui see on kasulik. Muide, Euroopast. President Porošenko on lubanud viia Ukraina lähiajal Euroopa Liitu ja NATO-sse. Vähemalt teisel juhul on see sõjalises konfliktis vaevlevale rahvale avalik valetamine.

Täispikkuses saavad Edasi Eksklusiiv artikleid lugeda püsitellijad.

Edasi lugemiseks loo lugejakonto ja tee PÜSIMAKSE PANGAS 5€/kuus.
Teine võimalus on ZLICK mikromakseteenus, kus makse toimub mobiiltelefoni teel.

Häid lugemiselamusi!

 

Meelis Kubits

Meelis Kubits

Meelis Kubits on mitme aastakümne jooksul olnud Eesti üks edukamaid suhtekorraldajaid. Viimasel kaheksal aastal on ta investeerinud suure hulga ajast ja isiklikest vahendidest erinevatesse tegevustesse, mis mitte ainult ei mahu kultuuridiplomaatia mõiste alla, vaid on seda omal moel laiendanud. Loe artikleid (34)