Paar sõna pikkade ilukirjanduslike vormide kaitseks. Viimasel poolaastal on olnud eesti meedia- ja mõtteruumis (kohati siiski sama ruum) pidev teema, et inimesed otsivad elu ja ka lugemislauda täites abi esoteerikast ja alternatiivmeditsiinist, mitte aga ilukirjandusest ja religioonist. Maylis De Kerangali romaan “Parandada elavaid” parandab elavaid. Nii kunstilise kogemuse kaudu kui ka puhtpraktiliselt. Kel on endal mõne lähedasega õnnetult läinud, leiab raamatust ehk hingeabi. Kellel pole mitte midagi halvasti läinud, selle paneb teos ehk senisest enamgi hindama elu ja mõtlema selle väärtuse ja hapruse üle, kirjutab Valner Valme Sirbis.
“Punase raamatu” sarjas on ilmunud prantsuse kirjaniku Maylis de Kerangali (s 1967) esmaeestindus, Leena Tomasbergi tundlikus tõlkes “Parandada elavaid”. Hoiatan kohe ette: raamatu tagakaanetekstis on kulminatsioonihetk paljastatud. Eellugu on aga selline: vanemad kõhklevad, kas anda oma koomas poja süda võõrale, kelle elu võiks tuksuv, aga Simonile ometi pärast ränka autoõnnetust kasutu süda, päästa.
Valner Valme
Valner Valme on kultuurikriitik. Edasi kultuuritoimetaja, elektroonilise muusika saate "Lift" (IDA Raadio) juht. Loe artikleid (250)