Katrin Saali Saul: naiste elutervetest arhetüüpidest ja nende varjupooltest

Arhetüüpide palett on igal naisel sünnihetkel olemas. I Foto: Unsplash

Olen terve elu jooksul tundnud eriti sügavat huvi just naiste suhtes. Olen püüdnud mõista, mis isikuomadused võimaldavad neil elada rahuldustpakkuvat elu ning millised jooned ja käitumismustrid külvavad naise sisemaailma ja suhetesse kaost ja ängi.

Luban endale täna pereteraapia raamistikust kõrvalekalde natuke maagilisemasse poolde.  Eks naine ongi ju üks maagiline olevus.

Rahvasuu naljatab, et Jumal, meisterdades maailmaloomise protsessis kuuendal päeval valmis mehe, silmitses meest hetke ja mõtles: „Ma suudan paremini.“ Ning tegi naise. Kuigi üks teine versioon sellest naljast ütleb, et Jumal lõi mehe esimesena, sest ta ei tahtnud, et keegi teda selles loomises segaks ega õpetaks.

Umbes kümmekond aastat tagasi avastasin ma enese jaoks arhetüüpide maailma. Need sisemised hoovused muutsid mu mõttemaailma, töötegemise viisi ja mis seal salata – kogu mu elu. Neli aastat tagasi kirjutasin oma esimese raamatugi „Naiseks olemise kunsti“ just sel teemal – naise elutervetest arhetüüpidest ja nende varjupooltest.

Meie kõigi sees asub otsekui teine paralleelreaalsus, kus elavad arhetüübid. Need ürgjõud on me käitumise alateadlikud mootorid. Isegi kui me oma sisemaailma ja meid käivitavate arhetüüpide vastu huvi ei tunne, mõjutavad nad meid sellegipoolest. Ka puuleht ei tea midagi klorofülli tootmisest ja fotosünteesist, ometigi toimuvad need protsessid temas automaatselt, ilma lehekese teadlikkuseta.

Arhetüüpide palett on igal naisel sünnihetkel olemas

Carl Gustav Jung, kuulsa Freudi õpilane, oli esimene, kes arhetüüpe vaimustunult uuris. Minu tagasihoidlik panus sellesse teemasse piirdub naise variarhetüüpide kaardistamisega. Uurime siis neid lähemalt.

Iga naise sees elavad järgmised arhetüübid:

  • elurõõmus, emotsionaalne, naerune, muretu Tütarlaps
  • sensuaalne, seksuaalne, tabamatult müstiline Armastaja
  • hoolitsev, emalik, rahulik, korda loov Perenaine
  • enda väärtust teadev, tark ja õiglane Kuninganna.

Arhetüübid avalduvad naise elu erinevates tahkudes. Tütarlaps toob naise ellu lusti, mängu ja liikuvuse, tantsu ja spordi. Armastaja abil astub naine füüsilisse kontakti mehega (või teise naisega). Perenaine kannab naise elus hoolt tema perekondlike suhete, kodu ja enda sisemise rahu hoidmise eest. Väärikas Kuninganna ilmneb suhetes välismaailmaga ning oma seisukohtade selges ja julges avaldamises. See elutervete arhetüüpide palett on igale naisele kaasa sündinud.

Kuidas arhetüübid kujunevad?

Tahame seda või mitte, meie vanemate suhtemustrid mõjutavad meid igal juhul – paremal juhul järgime nende eeskuju, halvemal juhul püüame olla neist võimalikult erinevad. Me õpime oma vanemaid jälgides.

Väike ilmakodanik võtab oma vanemaid naise ja mehe ideaalmudelina. Väike laps võtab omaks selle, mida ta kogeb. Ta ju ei tea, et on ka muid naiseks ja meheks olemise mooduseid peale oma ema ja isa eheda eeskuju. Nii  vermub tüdruku alateadvuses nähtud emaeeskujust naisekujund, keda ta ise hiljem alateadlikult kehastama või siis selle vastu protesteerima hakkab. Ema on me esimene mõjutaja, aga loomulikult mõjutab elu kogu oma rikkuses seda, millised arhetüübid meis domineerivad.

Arhetüübid pole seotud vanusega. Vanus võib arhetüübid vabastada või vangistada – valik on naise enda teha. Ka kõrges eas armutakse ja tuntakse kõhus liblikaid. Mõnes naises on kuuekümnesena rohkem Armastajat kui teises kahekümneselt. Vanus pole takistuseks Tütarlapse mängualtile meelele. Mõni naine on pensionärina lustlikum kui noor neiu. Ka väga noor naine võib toime tulla Perenaise olulisima ülesande – sisemise rahu hoidmisega, samas kui mõni elunäinud naine ei oska sisemisest rahust pensionipõlveski unistada. Kuninganna arhetüübiga on sama lugu – mõni oskab juba noorena end kehtestada, julgeb oma arvamust välja öelda ja teab, millist käitumist ta enda suhtes sallib ja millist ta mingil juhul ei salli, teine ei õpi seda ka aastatega ära.

Arhetüüpide palett on igal naisel sünnihetkel olemas, see on justkui tema Ürgnaise kood, mis peaks tagama täisverelise elu. Paraku juhtub elu käigus sageli, et naine hälbib elutervetest arhetüüpidest variarhetüüpide küüsi, temas on eluterve arhetüübi energiat kas liiga vähe või vastupidi, liiga palju.

Variarhetüübid takistavad küpse arhetüübi elutervet väljendumist

Meil kõigil on kõigi variarhetüüpide koodid DNAs. Need varjupooled takistavad naise psüühes küpse arhetüübi elutervet väljendumist.

Kui tütarlapse elurõõmu ja muretust saab liiga palju, astub naine Naiivitari variarhetüüpi, ta usub sinisilmselt kõike. Selline naine on teiste poolt väga mõjutatav ja lapsik. Kui aga elurõõmu ja lusti liig vähe on, muutub Tütarlaps liig vesiseks, temast saab Inetu Pardipoeg. Ta on kurb, talle tundub, et elu on üks hädaorg. Tema lust on kinni püütud ja muretus kadunud. Kui aga tütarlapselikud elumahlad täielikult kokku kuivavad, kukub naine Kuiviku variarhetüüpi. Elutervete instinktidega naine ei tohi lasta Tüdrukul enda sees surra, vaid teda tuleb igal juhul alles hoida.

Tänapäeva reaalsus on paraku selline, et paljud naised on eluraskuste, murede ja vastutuse koorma all kaotanud kontakti tütarlapseliku muretusega. Lapsemeelne rõõm, mis on eluvajalik olemise kerguseks, puhkab paljudel varjusurmas. Kui naine tahab kehastada kergust, on Tütarlapse säde tema sees eluoluline. Need naised, kes on heas kontaktis Tütarlapse arhetüübiga, püsivad palju kauem noored ja näevad nooruslikud välja ka kõrges vanuses.

Kui Armastajat toitvat tuld on ülemäära palju, muutub Armastaja liig tuliseks  ehk ta läheb üle võlli Prostituudi variarhetüüpi. Siin on oluline vahe – eluterve Armastaja tõmbab mehi ligi, Prostituut aga jookseb ise mehe järele ja peibutab, kuis jaksab. Kui tuld on aga liig vähe, kaotab Armastaja talle nii omase soojuse. Kui tuld napib, satub Armastaja Nunna variarhetüübi kütke.

Paljude naiste vaimu valitseb praegugi dogma, et astudes sammukese Nunna arhetüübist edasi, satub naine kohe Prostituudi energiasse.

Paljudele naistele tundub, et kõik Armastaja omadused ja oskused ongi juba Prostituudi pärusmaa. Suurest hirmust ja häbist minna üle võlli ning sattuda Prostituudi arhetüübi mõju alla, ei julge need naised Armastajat endas avastada ega väljendada ning nendest tunnetest kannustatuna taunivad Armastajat ka teistes naistes.

Armastaja energia on aga väga mänguline energia. Ennetavalt ütlen igaks juhuks– mängulisus ei tähenda seda, et naine peaks pidevalt välja saatma kuumi, võrgutavaid pilke, eksponeerima oma keha ja kutsuma kõiki mehi mängule. Ei, see on juba Prostituudi energia.

Armastaja on valdavalt kahe partneri vaheline avatud ning teiste eest varjatud energia. Ent Armastaja energia ei puuduta ainult seksi. Armastaja energias on ka muud seksuaalsed-kehalised läheduse ja õrnuse väljendused, mida on väga turvaline näidata ka lastele ja ülejäänud maailmale. Need on kallistused, kerged suudlused, paitused, puudutused, süles istumised, ümber kinni hoidmised.

Perenaine peab püsima kahe jalaga maa peal, et saada majapidamisega edukalt hakkama. Perenaine on mõistlik ja ratsionaalne. Kui perenaine läheb üle võlli ja see arhetüüp saab naises domineerivaks, muutub Perenaine liig maiseks ja rahutuks ehk Täitmatuks Naiseks. Ta tahaks veel ja veel midagi omada, midagi juurde saada, ikka on tal vähe, naabrinaisel tundub alati rohkem ja parem olevat.

Kui aga Perenaine ei suuda enam oma pere süsteemi juhtida, vaid muutub ise selle orjaks, siis rabab ta nagu Tuhkatriinu. Ta liigub mööda oma elamist vihurina keereldes, aga otsa töö ei lõpe, abi ei tule ja tundub, et keegi ta pingutusi otseselt ei väärtustagi.

Perenaise arhetüübi sees on ka ema arhetüüp, mis samuti saab minna üle võlli ülehoolitsevaks Kanaemaks või ebapiisava ematunde puhul väljenduda Rongaemana.

Kuningannagi saab üle võlli minna. Kui Kuninganna on läinud õhku täis, muutub ta üleolevaks ja külmaks Jääkuningannaks. Kui naisel aga Kuninganna energiast puudu jääb, kui ta ei julge ennast väljendada, oma tõde kuulutada, kui ta ei tea oma väärtust ega nõua teistelt austust enda suhtes, on naine Müürilillekese energias, kes vaid vaikib ja laseb endale pähe istuda.

Variarhetüüpidesse võiks suhtuda kui indikaatorisse – et minus on liiga palju üht ja võib-olla liiga vähe teist arhetüüpi. Variarhetüüpi kinnijäänuna ei suuda me samaaegselt väljendada elutervet arhetüüpi. Siis ongi sünnis hetk arhetüübi eluterve olemuse üle mõtiskleda, kuidas seda rohkem endas esile tuua, et üle- või alavõlliseisundist tasakaaluasendi poole liikuda.

Miks on vaja, et kõik arhetüübid oleksid naises tasakaalukalt esindatud?

Tasakaal ei tähenda seda, et naises oleksid kõik arhetüübid esindatud täpselt 25%-lise osalusega. Igaühe omapära selles seisnebki, millises vahekorras ta oma unikaalse arhetüübikokteili kokku segab. Ka tilgake mingit komponenti võib anda väga erilise tulemuse. Siit tulebki huvitava naise retsept – muuda komponentide vahekorda! Ole mingil päeval vaid ühes arhetüübis, teisel teises, kolmandal päeval aga sega mitu arhetüüpi kokku.

Kas ei võiks olla nii, et ühed on targad Kuningannad, teised ilmestavad elu Tütarlastena, kolmandad on Perenaiselikud ja mõned Armastajad?

Vastus on lihtne – mida enam on naine osanud endas integreerida eluterveid arhetüüpe, seda laiem on ta ampluaa tegutseda erinevates olukordades. Teiseks, konks pole mitte selles, kas variarhetüübid end naises ilmutavad, vaid millal ja kuidas. Nad on peidus igas naises. Kui arhetüüp ei avaldu elutervel moel, siis ta ilmutab end varju kujul. Ning tavaliselt on see pikaajalise esinemise korral kurnav naisele endale ja/ või tema lähedastele.

Paraku pole see võimalik, et naine on näiteks vaid Perenaine ja tal lihtsalt ei eksisteerigi teisi arhetüüpe. Sellisel juhul on ta elu jooksul kas täielikult kaotanud kontakti ülejäänud elutervete arhetüüpidega või see kontakt on väga nõrk ning arhetüübi energia ilmutab end naise juures variarhetüübina. Nii võib hakkaja ja enamjaolt Perenaise energias oleva naise psüühes Tütarlapse asemel tooni anda kurblik ja rõõmutu Inetu Pardipoeg, Armastaja asemel on Nunn ja Kuninganna asemel kohtume Jääkuninganna või vastupidi – Müürilillekesega.

Saab ka kolmandat moodi vastata, et miks tasakaal elutervete arhetüüpide vahel oluline on.  Ja seda läbi meeste silmade.

Nendel naistel, kes tahavad olla terves, vastastikuses, hoidvas, pikaajalises suhtes mehega, on mõistlik teada, et mehed otsivad suhtes kõigi arhetüüpide eluterveid avaldumisvorme.

Isegi kui nad seda sõnastada ei oska ning pole arhetüüpidest midagi kuulnud, tahab pea iga mees olla suhtes armsa, naerusuise, imetleva ja elurõõmsa Tütarlapsega, kellega koos on põnev. Kõik mehed tahavad veeta öid kuuma Armastajaga, kes tunneb kirge ja ihkab nautida voodirõõme. Milline mees ei soovi, et puhtas ja õdusas kodus toimetab Perenaine, kelle sisemaailmas annab tooni meelerahu? Ja oma geenide edasikandmiseks otsivad mehed lastele parimat Ema, mis kuulub Perenaise arhetüübi sisse. Iga küpse mehe unistus on omada enda kõrval võrdväärset, arukat partnerit, kellega saab rääkida meest inspireerivatel teemadel. Naist, kes Kuningannana oskab seada ühiseid sihte, kelle silmapaistvat mõistust ja taiplikkust austavad ka mehe sõbrad. Kellega ühise kuningriigi loomisesse pühendada oma aega, jõudu ja energiat.

Muidugi, ma rõhutan siin sõna „küpse“. Variarhetüüpide all kannatav ebaküps mees tahab naistelt valdavalt vaid saada. Ta otsibki Armastajaid, kellelt saada armastust. Või Perenaist, kes ema aseainena teda toidaks ja kataks. Või Tütarlast, kelle jäägitu imetlus paitab ta ego. Kuningannat ta pelgab, temast katsub ta kaugele eemale hoida.

Küps mees tahab saamise kõrvalt ka anda. Tütarlapsele pakub mees kaitset ja turvatunnet, põnevaid ettevõtmisi, seiklusi. Armastajale annab mees oma truuduse. Kuningannale annab mees oma jäägitu austuse, partnerluse ja pühendumuse luua ühine kuningriik. Perenaisele annab mees materiaalse kindluse, ühise kodu ning jagatud vastutuse majapidamise (ja laste) eest.

Andmise ja saamise vahekord mehe ja naise vahel peab olema tasakaalus, muidu tekib emmal-kummal varsti tunne, et „mina pean üksinda rabama“, aga vastu ma midagi ei saa.

Naistel kipub see tunne sagedaimini peale tulema, kui nad on liiga kaua rüganud Perenaise energias, aga tahaks vähemalt natuke Tütarlapsena muretult ja lõbusalt aega veeta. Väsinud Perenaisel (eriti aga väsinud väikelapse emal) ei ole mingit jaksu Armastajana hullata, ent ometigi on just Armastaja arhetüüp naise juures meestele emotsionaalseks ning füüsiliseks rahuloluks väga oluline.

Kui kogu ametialasest tegevusest vaba aeg kulub naisel ainult ja eranditult Perenaisena kodustele praktilistele tegevustele, on väsimus, seejärel kurnatus ning tagatipuks läbipõlemine rabelemise loomulik tulemus. Lõpptulemusena võib naine aga kaotada kontakti Tütarlapse ja Armastaja elutervete arhetüüpidega.

Ja muidugi, mehe käitumisest sõltub väga palju, millised arhetüübid ta oma naises käima tõmbab. Kui mees annab naise igale arhetüübile seda, mida iga arhetüüp vajab, on naine rahul. Kui ma siinkohal üldistaksin, siis näen oma praksises kõige enam Perenaise rahulolematust, seda, et naine ei tunne, et mees on temaga ühel lainepikkusel ja see toob kaasa Armastaja ja Tütarlapse sulgumise.  Arhetüübid on omavahel ühendatud.

Ehk siis nõuanne meestele, kui soovid Armastajat, kes sind õrnalt embaks – hoia Tütarlast naises. Kaitse teda, hoia teda, rõõmusta teda.

Pole Tütarlapse rõõmu, ei tule ka Armastaja välja. Aga paraku – Tütarlapse seisund sõltub omakorda Perenaise ja Kuninganna seisundist. Kui Perenaine on rahulolematu ja Kuninganna tunneb, et ei saa teha oma mehega koostööd, kaob ka Tütarlaps.

Inglid ja deemonid – kummal jõul on rohkem väge valitseda naise sisemaailma üle?

On teada, et esmamulje inimesest kujuneb vaid põgusate sekundite jooksul. Välimus mõjutab esmamuljet kõige rohkem, seejärel inimese hääl. Viis, kuidas inimene end väljendab, on mulje loomisel olulisem, kui see, mida ta ütleb. Üldiselt on inimesel alateadlik otsus, kas teine inimene talle meeldib või mitte, langetatud juba tihti enne, kui teine veel suugi jõuab avada. Just arhetüüp on see, mis saadab välimuse ja maneeride kaudu inimesest infot.

Iga arhetüüp kannab naise ellu erinevat energiat. See toob kaasa erinevad riietusstiilid, käitumisviisid, miimika, hääle ja kõnemaneeri.

Erinevad inimesed tõmbavad meis käima erinevad arhetüübid. Naine võib ühe tunni vältel olla lastega soojas ja armastavas Ema arhetüübis, sisse astuvale mehele näidata Jääkuninganna külma palet, helistava sõbrannaga vestelda hooliva Perenaisena ning vastata töömeilidele asjaliku Kuningannana.

Erinevad olukorrad nõuavad erinevaid arhetüüpe. Me kõik eeldame, et arst võtab vastu Perenaise soojas, hoolivas energias, millele lisanduvad Kuninganna õpitud teadmised meditsiinist ja siiras soov panustada oma teadmised patsiendi tervendamisesse. Tütarlapselik muretus arsti poolt oleks imelik, armastajalik sensuaalsus suisa kohatu. Lasteaia kasvatajalt ootame, et ka tema oleks emalikult kannatlik ja leebe, aga tütarlapselik oskus lastega kogu hingest mängida annaks talle kindlasti lisapunkte. Armastaja väljendumine kasvatajas teeks emad valvsaks, sest mitmedki isad võtaksid vabatahtlikult nii lapse toomise kui viimise enda peale. Naisjuht peaks tööl evima eelkõige Kuninganna energiat, ent koju tulles oleks tal vaja kroon peast võtta ja teistesse arhetüüpidesse sisse elada – voodisse tahaks mees kuuma Armastajat, mitte jahedat Kuningannat.

Tegelikus elus pole ju võimalik tõmmata piiri, kus algab üks ja lõpeb teine arhetüüp – naine on üks ilus, müstiline, võimas tervik. Kui naine tuleb oma eluga hästi toime, pole selleks otseselt vajadustki. Arhetüüpide mosaiik on lihtsalt tore mõttemäng.

Vajadus vaadelda naist läbi arhetüüpide prisma tekib siis, kui naine tunneb end pikemat aega rahulolematuna, õnnetuna, kurvana või mõne teise negatiivse tunde meelevallas olevana.

Lühiajaliselt või kriisiolukordades tunneme me kõik negatiivseid tundeid. Sel ajal on loomulik, et naises ei avaldu eluterve Tütarlapse arhetüüp. Iga kriis lõpeb kunagi, iga valu saab ükskord otsa. Kriisi möödudes ja tuulte pöördudes peaksime olema suutelised sõlmima eluga rahu ja naasma heaolu seisundisse. Kui see aga mingil põhjusel õnnestuda ei taha, on ilmselt mõni variarhetüüp teinud naise hinge pesa ja domineerib teiste elutervete arhetüüpide üle. Siinkohal tundubki mulle, et teadmised arhetüüpidest – nii elutervetest kui varjupooltest – võiksid naistel eneseanalüüsiks marjaks ära kuluda.

Nii mitugi naist on väljendanud oma arusaamatust, kartes, et kui ta hakkaks välja näitama endale mitteomaseid eluterveid arhetüüpe, muutuks ta justkui kellekski teiseks. Mulle tundub, et tõsi on hoopis vastupidine – elutervete arhetüüpide praktiseerimine toob naist oma süvaolemusele hoopis lähemale, mitte ei võõranda ega anna maske juurde. Need neli arhetüüpi moodustavad meie süvaolemuse, tahame või ei taha. Kui naine pole kontaktis eluterve arhetüübiga, avaldub selle arhetüübi energia temas paratamatult variarhetüübi kujul.

Arhetüübid ja nende varjupooled on justkui naise süvaolemuslikud inglid ja deemonid, kes elavad naise psüühes. Mõlemad on võimsad jõud. Kummal jõul on rohkem väge valitseda naise sisemaailma üle? Vastus sõltub naise eneseteadvuse tasemest ja oskustest varjupooltest õigeaegselt väljuda.

Katrin Saali Saul

Katrin Saali Saul

Katrin Saali Saul on pereterapeut ja Vikerraadio psühholoogia-alase saate „Peresaade“ autor ja saatejuht. Oma kolumnides uurib ja kirjeldab suhteid, nende toimimise ja mittetoimimise seaduspärasusi. Tema sulest on ilmunud kolm raamatut: "Naiseks olemise kunst. Avasta oma naiselik vägi läbi arhetüüpide maagilise maailma" (2015), kirjanduskonkursi BestSeller aimekirjanduse kategooria võidutöö "Eluterve kärgpere käsiraamat"(2016) ja logiraamat „Aasta eredad hetked“ (2017). Loe artikleid (19)