4 viisi, kuidas muusika võib parandada sportlikku sooritust

Haile Gebrselassie sünkroniseeris oma jooksusammu “Scatmani” laulu rütmiga, kui purustas 10 000 meetri jooksu maailmarekordi. I Foto: Youtube

Kas hea muusika võib parendada enesetunnet ja sooritust spordis või mistahes muus tegevuses? Selgub, et siin on seos. Muusika kuulamine enne sportimist või selle ajal või isegi selle järgselt, panustab motivatsiooni, sooritusse ning oskuste õppesse väga laial moel.

Artikkel ilmus veebilehel The Health Scienes Academy, eesti keelde vahendas ja refereeris pianist Tarmo Sillaots.

2007. aastal keelustas USA kergejõustikuorgan, mis reguleerib pikamaajooksu võistlusi, kõrvaklappide ja portatiivsete audiopleierite kasutamise ametlikel võistlustel, luues reegli “tagamaks turvalisus ning takistamaks jooksjaid omamast võistluslikku eelist.” Paljud jooksjad protesteerisid reegli vastu (reegel kehtib tänaseni, ehkki muudetud kujul), kuivõrd nad teadsid, kui esmatähtis on muusika soorituse käivitamiseks ning isegi nauditavaks treeninguks. Maailma juhtiv muusika ja soorituse seoste uurija, Dr. Costas Karageorghis, kes on avaldanud üle 100 uurimuse, ütleb, et muusikast võib mõelda kui “legaalsest sooritust edendavast dopinguainest”.

Kuidas täpselt muusika sooritust parendab? Alljärgnevalt neli peamist viisi, mil moel muusika võib sooritust edendada ning jõudu anda.

Dissotsiatsioon läbi muusika – mõtete kõrvaleviimine

Dissotsiatsioon viitab mõtete lahkulöömisele kurnatuse aistingutest, mis hiilivad soorituse kestel ligi.

Uurimused (PDF) on korduvalt näidanud, kuidas muusika saab parendada sooritust selle kaudu, et viib kestvussportlaste, kes tegelevad aladega nagu jooksmine, rattasõit või ujumine, tähelepanu kõrvale kurnatuse ja valu aistingutest. Maailma juhtivad muusika ja spordi seoseid uurivad teadlased Bruneli Ülikoolis Suurbritannias on näidanud, et muusika võib pingutuse tajutud suurust vähendada 12% ning tõsta vastupidavust 15%. See ei aita ainult algajaid sportlasi, ka tippsportlased kasutavad seda pidevalt.

Kas teadsite, et üks ajaloo suurimatest pikamaajooksjatest Haile Gebrselassie sünkroniseeris oma jooksusammu “Scatmani” laulu rütmiga, kui purustas 10 000 meetri jooksu maailmarekordi?

On tõendeid, et muusika kuulamine treeningu ajal tõstab jõudlust ning lükkab kurnatuse edasi. Iseäranis peab see paika, kui muusika rütm ja sportlase liigutused on sünkroniseeritud.

Lihasjõust rääkides võib muusika, mida kuulaja tajub motiveerivana, viia intensiivsuspuhanguteni. See tõstab töövõimet ning võib tuua kaasa väga suure plahvatusliku jõu ning produktiivsuse. Mõelge, kuidas seda saab kasutada sprindi, kõrgushüppe, jõutõste, plüomeetria ning isegi kõrge intensiivsusega intervalltreeningu puhul.

Muusika aitab saavutada vooseisundit sisemiseks motivatsiooniks

Flow e vooseisund tähendab muutunud vaimset teadlikkuse seisundit mingi tegevuse ajal. Kuigi tegemist on energilise keskendumisega, näib, et vaim ja keha töötavad “autopiloodil” minimaalse teadliku pingutusega. Osad treenerid ja sportlased viitavad sellele kui “teemas” olemisele. Vahel ka kui haaravale seisundile, mis võib tunduda transisarnane.

Kuidas muusika võiks puutuda asjasse, kui räägime flow saavutamisest? Osad sportlased kirjeldavad muusika rakendamist vaimse kujutluse abina rutiinsete tegevuste ajal, lubades neil olla “teemas”. Paljud sportlased kasutavad muusikat erinevatel viisidel, saavutamaks teatud keskendumisastet ka enne mängu või võistlust. Muusika võimaldab neil lükata kõrvale kõik välised segajad, et kontsentreeruda ja visualiseerida, mida nad soovivad mängu ajal saavutada.

Muusikaga sünkroniseeritud liigutused aitavad nihutada treenituse taset

Muusika sünkroniseerimine korduvate harjutustega on seotud kõrgemate saavutustega. Uurimused toetavad rütmi sünkrooniaspekti kui olulist osa oskuste ja soorituse juures. Näiteks saab muusika tasakaalustada ja kohandada liigutusi, pikendades seeläbi sooritust.

Kas oled kunagi kogenud kiiretempolise muusika mõju oma tegevuse hoogustamisele? Vastupidiselt saame rakendada aeglasemat rütmi, juhtimaks end aeglasemale või graatsilisemale tempole, samuti paremaks keskendumiseks. Stanfordi Ülikooli uudistest võib lugeda teadlaste väite kohta, et teatud muusikapalad võivad edendada keskendumist või lõõgastumist. Mõelge, mis on vajalik iluuisutamises, vibulaskmises, korvpalli vabavisetes või isegi golfis puttamisgriinil löögi sooritamise ajal. Sarnaselt võib rahustav muusika olla abiks võistluseelsete pingete mahavõtmisel.

Muusika äratab tunded, mis rikastavad naudingut

Mitmed uurimused on seostanud muusikat positiivsete tunnete ja mälestustega. Muusika võib tõsta sisemist motivatsiooni, käivitades head emotsioonid, mis aitavad sul kogeda suuremat naudingut oma tegevusest. Säärane mõju on veelgi suurem, kui muusikapala meenutab sulle mõnd emotsionaalselt tähendusrikast momenti sinu elust.

Miks on see oluline? Teadlased usuvad, et need faktorid suudavad tõsta tõenäosust jääda pikas perspektiivis oma harjutusprogrammile truuks. Püsivus on eriti oluline näiteks nende puhul, kelle rehabilitatsiooniprogramm hõlmab harjutamist kroonilise valu või südameseisundi tõttu, samuti füsioteraapia näol. Seega, kui muusikat on võimalik teadlikult treeningprogrammi lisada, suurendab see tõenäosust, et inimene naaseb treeningule ka tulevikus.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et lemmikmuusika kuulamine, mis kutsub esile emotsionaalse reaktsiooni, võib mõjutada meeleolu, tõsta võistlemisest saadavat naudingut ning edendada sooritust.