Kuhu minna, mida teha? Edasi kultuurisoovitusi – märts

Tartu Kunstimuuseumis on avatud näitus „Isekeskis. Naine kujutamas naist“, mis toob Eesti kunstipublikuni vähenähtud teosed kümnest erakogust ja mitmetest muuseumitest.

Kultuurisoovitused on rubriik, kus Edasi pakub “vähem on rohkem” põhimõttel ideid vaba aja veetmiseks. Püüame infotulvast välja noppida mõned omanäolised ja põnevad sündmused, mis võiksid uudishimulikule ja peavoolust kõrvalegi kiikavale lugejale huvi pakkuda. Toome teieni esimese kevadkuu nopped.

Kino

Märts on frankofoonia kuu: kinos Sõprus linastuvad erinevad filmid prantsuse režissööridelt. Kavva mahub nii koguperefilme kui eksistentsialistliku tooniga eneseotsinguid. Filmides teevad kaasa tänase Prantsuse kino tähed ning kuu toimub koostöös Prantsuse ja Kanada Suursaatkonnaga. Frankofoonia kuu linastused on kõigile tasuta. Kavaga saab tutvuda siin.

Kunst

Tartu Kunstimuuseumison avatud näitus „Isekeskis. Naine kujutamas naist“, mis toob Eesti kunstipublikuni vähenähtud teosed kümnest erakogust ja mitmetest muuseumitest. Näitus keskendub küsimusele, kas ja kuidas on muutunud naise kujutamine kunstis naiste pilgu läbi. Näitus võtab vaatluse alla naisekuju muutumise läbi ajalooliste ja poliitiliste perioodide: moodne ja eneseteadlik naine Esimese maailmasõja järel; 50ndate jõulised töölisnaised; 90ndate feminismist ja kaasaegsetest arengutest innustunud uued kunstipraktikad. Näitusel osaleb mitukümmend Eesti naiskunstnikku.

„Näitus ei tõsta esile n-ö tähtteoseid, see ei olnud eesmärk. Pigem on tegemist killumänguga, kus väikestesse ruumidesse on mahutatud võimalikult palju erinevaid lugusid, mis annavad kokku ühe suurema pildi ja jutustuse,“ kirjeldab näituse kuraator Kadri Asmer. Loe ka Mareli Reinholdi arvustust.

Kirjandus

Martin Alguse romaanis “Midagi tõelist” põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati šokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas. Tema debüütromaan nomineeriti ka Kultuurkapitali kirjanduspreemiale.

“See lugu haarab käest kinni ja tõmbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on läbitud. Martin Algusel on harukordne võime näha varjude maailma heledat ja inimlikku kõla.” – lavastaja ja näitleja Andres Noormets.

“Ma tahaksin ka niimoodi kirjutada osata.”  – muusik ja ajakirjanik Mihkel Raud.

Disain

8. märtsil avab Tallinna Disaini- ja Arhitektuurigaleriis näituse “Art on silk” Aira Priks, kes on tuntud moe- ja sisustusbrändi Castlebird Rose loojana. Näitus toob esmakordselt vaatajani mitmed uued sisustustooted ja eksperimenteerib siidikangaga, millele on trükitud erinevate kunstnike tööd, luues niimoodi uusi kunstiteoseid. Loe ka intervjuud Aira Priksiga.

Mood

Tallinn Fashion Week, sügis 2018. | Foto Henri-Kristian Kirsip.

Kevadine Eesti moe tähtsündmus Tallinn Fashion Week toimub 21.-23. märtsil ja esmakordselt ka Tartus, alustades 21. märtsil moemaratoni Tallinnas Kultuurikatlas ning jõudes viimasel päeval Tartus hotellis Lydia.

Kuueteistkümnenda Tallinn Fashion Weeki põhiprogramm stardib 21. märtsil Kultuurikatlas, mil moerahva ette jõuab hulk tunnustatud moekunstnikke ühes kodumaise moeskeene värskete tulijatega. Lisaks põhiprogrammile pakub kevadine moenädal pealinna moesõpradele kaht lisaüritust, mille raames on võimalik tutvuda nii Iris Janvieri kui ka Kirill Safonovi värskeima loominguga.

Teater

Narva Vaba Laval esietendub Julia Augi lavastus “Minu Eesti vanaema”, milles on luubi alla võetud kodakondsuse temaatika. Lavastaja käis oma kodakondsuse säilitamiseks Eestis kohtute vahet seitsme aasta jooksul 2010. kuni 2017. aastani. Kodakondsus, nagu ta ise arvas, oli tal alati sünnijärgselt olemas olnud, kuna ta vanaisa Oskar Aug ja vanaema Ksenia Klettenberg olid sõjaeelse Eesti Vabariigi kodanikud. Kord oli ta Eesti kodanik ja siis jälle mitte – üks kohtunik kinnitas kodakondsuse ning teine võttis selle taas ära.

Kogu oma elu, alates lapseeast, on ta oma vanaemaga vestelnud ja näinud oma silme eest tema nägu. Just sellest dialoogist, saatusest, fotode põhjal ärganud meenutustest, müütidest, kuivadest arhiivipaberitest, hüpleva käekirjaga tehtud märkmetest, mälestustest on tekkinud Julial soov rääkida, ühe inimese elust, kes armastab, unistab, elab… jutustada temast nagu tunnistaja. Julia vanaema on see tugev niit, mis seob Juliat oma kodu, Eestiga.

„Minu eesti vanaema“ on lavastus identiteedist ja küsimustest, mille inimene endale esitab: „Kes ma olen?“ ning vastustest, mida neile püütakse leida. Lavastus räägib sellest, kuidas kaotatakse ja leitakse oma Kodumaad.

Laval: Mirtel Pohla, Ülle Kaljuste (Eesti Draamateater), Jaak Prints, Laura Kukk (NUKU), Gert Raudsep.

Varia

Lennusadamas on avatud multimeedianäitus “Sex and the Sea”, mille keskmes meremeeste iha ja igatsus. Kuraatoriks on Hollandi kunstnik Saskia Boddeke.

“Sajandeid seisis laeva vööris käilakuju, kes ootas kannatlikult sadamakai ääres, et meremehed kodunt ära viia. Merel oldud nädalatel ja kuudel oli ta ainus naine laevas, hoides kõiki oma meelevallas. Ulgumerest sai lõuend fantaasiale, mis toitus meremehe igatsustest. Mere pinnal ulpivas seišellipalmi viljas kangastus kodunt eemaloleva meremehe kujutelmades ihu, mis äratas ellu iha.”

Külastajale avanev maailm oma ausate ülestunnistuste ja ajalooliste esemetega on korraga poeetiline ja praktiline, müstiline ja triviaalne. Seda asustavad kõrvuti sensuaalsed näkineiud ja põrgupiinu põhjustavad suguhaigused. Neid tundeid on meremehed kogenud ja kirjeldanud läbi aegade. See ühtaegu nii argine kui ka ajatu maailm võib meidki kauaks painama jääda. Näitus on avatud alates 8. märtsist.