Igor Kaasik: koolikiusamisest – poliitkorrektsuse filtrita. Kooliõpetaja kolumn

Kui saaksime koolikiusamisest rääkida ilma poliitkorrektsuse filtrita, oleks sellel võitlusel mingigi võimalus edu saavutada.

Olin esimesi aastaid õpetaja, kui rääkisime ühe emaga, kuidas aidata tema poega, keda klassikaaslased kiusasid. Keegi ei tahtnud tema kõrval istuda, teda oma sünnipäevale kutsuda ja teda narriti julmalt. Rääkisin, kuidas püüame poissi aidata, aga lisasin, et ka ema saaks omalt poolt palju teha. Et juba see aitaks, kui poiss jõuaks õigel ajal kooli, kui ta peseks end ja kui ema annaks pojale selga puhta pesu ja riided.

Mul ei lähe iial meelest ema reaktsioon. Ta põrkas ehmunult mõne sammu tagasi, tõstis käe mu näo ette, viibutas sõrmega ja kohkumus pani ta kokutama, kui ta ütles: “Sellega te paljastasite end kui inimese, kes absoluutselt pedagoogilisele tööle ei sobi.”

Kodu suutmatust näha ka oma süüd selles, et last kiusatakse, olen ma pärast seda unustamatut kohtumist näinud tihti ja tundub, et viimasel ajal rohkem. Niipalju raskem on tänapäeval lapsi kasvatada, et see on ka mõistetav.

Saan aru, kui raske on seda lugeda vanematel, kelle lapsed on sattunud kiusamise õudsesse karusselli, sest nad on liiga lühikesed, liiga tagasihoidlikud, õpivad liiga hästi, tantsivad liiga hästi, jne, jne; mõne eripära tõttu, mis on nii inimlik ja süütu ning võib-olla just selle erilise andekuse märgiks, mis neid kunagi aitab saavutada erakordseid tulemusi mõnel alal, aga praegu meelitab ligi kiusajaid.

Võitleme koolikiusamise hüdraga, käes nüri mõõk. Me ei saa rääkida sellest, et mõnikord, üsna tihti on kiusatud lapsed ka ise selle kiusamise üheks põhjuseks.  Ja mitte nii nagu talleke ühest Krõlovi tuntud valmist, keda hunt süüdistab “ka sina oled süüdi, et mina tahan süüa”, vaid seetõttu, et … . Mul jääb sõnadest puudu, et mistõttu siis. Otsustage ise kasvõi järgmise näite põhjal.

Lastelaagrid lõppevad alati suure koristamisega. Kaasa löövad kõik. Kord tulid poisid kaebama, et üks kaaslastest ei aita, on kusagile kadunud. Leidsin ta hoopis mujalt telefoniga mängimas. Küsisin, miks tema ei korista, kas ta on ehk teistest parem (ma ei ole uhke selle küsimuse üle). Jah, vastas aus laps, ta on teistest parem. Muidu andekas ja tore poiss sattus pikapeale kiusamise ohvriks, kuna tema kodune kasvatamatus oli selline. Mõne aasta pärast vahetas ta kooli lootuses, et mujal läheb paremini, aga läks halvasti, nagu tihti inimestel, kes arvavad end teistest paremaks.

Soomes on viimasel ajal koolikiusamisest palju juttu. Vaatamata nende koolikiusamisevastasele programmile Kiva Koulu on asi endiselt halb. Soome riigitelevisioon intervjueeris direktoreid üheksast koolist, kus asi tundus olevat eriti hull. Murelikuks tegi kogu olukorra veel see, et osa koolidest lõi kaasa selles samas Kiva Koulu programmis, mille muuseas ostis sisse ka Eesti kool. Üks direktoritest julges öelda, et mõnikord on kiusamise ohvrid ka ise selle olukorra tekitanud. Raevuks võib nimetada seda, kuidas ühiskond tema sõnadele reageeris. Temagi paljastas end inimesena, kes absoluutselt ei sobi pedagoogilisele tööle.

Rünnata õpetajaid, kes räägivad ka mõnede ohvrite enda osast kiusus, tähendab seda, et neid lapsi aidata on peaaegu võimatu. Kanname selle olukorra üle mõnda teise valdkonda ja näeme, kui rumal selline süüdistamine on. Loomulikult selgitab arst patsiendile, kuidas tema eluviisid tema haigust põhjustavad või tervist halvendavad. Neid selle eest rünnata ja süüdistada tähendaks rünnata patsiendi õigust ise oma tervise heaks midagi ette võtta.

Kiusamine koolis on niivõrd keeruline probleem, et igaüks, kes väidab end teadvat sellele lihtsaid ja kindlaid lahendusi, ei tea tegelikult asjast midagi. Me näeme selle nähtusega koolis vaeva iga päev ja kui saaksime rääkida ilma poliitkorrektsuse filtrita, oleks sellel võitlusel ka mingigi võimalus edu saavutada.

Igor Kaasik

Igor Kaasik

Igor Kaasik on eesti keele ja kirjanduse õpetaja varsti juba 40 aastat. Alates 2016. aastast on tal ka õigus õpetada matemaatikat põhikoolis. Kooli kõrvalt on ta 24 aastat tegev ettevõtluses raamatute kirjastajana. Kord kuus kirjutab ta Edasile koolielust nii nagu see klassi eest välja paistab. Loe artikleid (17)