Peeter Koppel: võlaväsimus ja majanduse jahtumine

Võlaväsimus võib olla miski, mis toobki kaasa majanduse jahtumise. I Foto: Unsplash

Viimased ligi kümme aastat oleme elanud kontekstis, kus raha on olnud enamasti odav ja üpriski kergelt kättesaadav. Selle põhjuseks on asjaolu, et keskpankadel on olnud objektiivselt vajalik tegeleda maailma päästmisega, sest nii kinnisvaraga seotud stratosfääri võimendatud instrumentide kollaps (USAs) kui vananeva rahvastiku ja olematu tootlikkuse kasvuga heaoluühiskonna mängimine (Euroopas) on nõudnud seda, et oleks võimalik laenata veel, veel ja siis natukene veel.

Madalad intressimäärad ja raha kergelt kättesaadavaks tegemine on võimaldanud võlgu olemist kasvatada triljonite (jah, lugesite õigesti) võrra. Globaalne koguvõlg on hetkel ca 244 triljonit dollarit. Kümne aastaga on sellele lisandunud ca 40 protsenti. Teadlikum ja tähelepanelikum lugeja ilmselt haarab nüüd peast kinni ja üritab enda jaoks selgeks mõelda, et kui probleemiks oli ühel või teisel moel olnud liigne võlakoorem, kuidas siis selle probleemi edasine kasvatamine lahendusele kaasa aitab? Ma julgen kahelda, et keegi sellele küsimusele veel täna päris ausat vastust kuulda tahab. Või kas keegi seda täpselt teabki?

Aga see selleks. Oluline on tänane päev ja mõnevõrra maisemana tunduvad näitajad. Nimelt just täna võime öelda, et kätte hakkab tõenäoliselt jõudma miski, millest samuti pole palju veel räägitud – nimelt võlaväsimus.

Põhimõtteliselt on tegemist olukorraga, kus iga täiendava laenatud ühiku eest saab üha vähem kasvu. Seda sellepärast, et seda täiendavat ühikut peab „ära paigutama“ ka üha väiksema tootlusega.

Laenajatel pole lihtsalt enam huvi laenata – kas siis põhjusel, et neil ei ole selle laenuga midagi teha või pole neil enam ka laenuvõtmise võimekust. Lisaks peab mõtlema ka sellele, kuidas on liikunud riskid seoses võlakoorma kasvuga. Ma arvan, et kui piisavalt palju majanduses osalejaid on jõudnud oma laenuvõimekuse piirini või selle lähedale, siis saab rääkida ka riskide kasvust. On ju tavatarbijagi puhul vahe sees, kui suure osa oma regulaarsest sissetulekust ta võla teenindamisele kulutab.

Võlaväsimus võib olla seega miski, mis toobki kaasa majanduse jahtumise.

Iga majandussurutis on justkui unikaalne, kuid samas ei ole ka. Midagi juhtub alati üllatavalt ja äkki – majandusaktiivsus kuivab kokku.

Mida aga jälgida, et üllatus nii järsult ei tabaks? 

Täispikkuses saavad tasulisi artikleid lugeda püsitellijad.

Aita luua innustavat ja harivat keskkonda!
Artiklite lugemiseks loo EDASI.org lugejakonto ja tee PÜSIMAKSE PANGAS 5€/kuus.
Teine võimalus on ZLICK mikromakseteenus, kus makse toimub mobiiltelefoni teel.

Häid lugemiselamusi!

 

Peeter Koppel

Peeter Koppel

Peeter Koppel on SEB privaatpanganduse strateeg, varahaldur ja kolumnist, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Loe artikleid (30)