Viimased ligi kümme aastat oleme elanud kontekstis, kus raha on olnud enamasti odav ja üpriski kergelt kättesaadav. Selle põhjuseks on asjaolu, et keskpankadel on olnud objektiivselt vajalik tegeleda maailma päästmisega, sest nii kinnisvaraga seotud stratosfääri võimendatud instrumentide kollaps (USAs) kui vananeva rahvastiku ja olematu tootlikkuse kasvuga heaoluühiskonna mängimine (Euroopas) on nõudnud seda, et oleks võimalik laenata veel, veel ja siis natukene veel.

Madalad intressimäärad ja raha kergelt kättesaadavaks tegemine on võimaldanud võlgu olemist kasvatada triljonite (jah, lugesite õigesti) võrra. Globaalne koguvõlg on hetkel ca 244 triljonit dollarit. Kümne aastaga on sellele lisandunud ca 40 protsenti. Teadlikum ja tähelepanelikum lugeja ilmselt haarab nüüd peast kinni ja üritab enda jaoks selgeks mõelda, et kui probleemiks oli ühel või teisel moel olnud liigne võlakoorem, kuidas siis selle probleemi edasine kasvatamine lahendusele kaasa aitab? Ma julgen kahelda, et keegi sellele küsimusele veel täna päris ausat vastust kuulda tahab. Või kas keegi seda täpselt teabki?

Peeter Koppel

Peeter Koppel on on varahaldur, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Peeter on Redgate Wealth’i investeeringute valdkonna juht. Loe artikleid (79)