It’s that time of the year again, nagu öeldakse ühes filmis. Jõuluaeg. Imeline lõpukuu, mis ei aja halliks ainult jõulutaadi habeme, vaid ka miljonite lapsevanemate, elukaaslaste ja laste kehakarvad. Lisaks kohutavale ilmastikule, pimedale ajale, pingelisele ajale tööl ning poliitilisele olukorrale pingestab inimeste meeli vaikselt kõhust kerkiva külma ärevusena õudne aimdus. Mida kinkida oma lähedasele? Oh jumal, raha on niigi vähe, aga kinkima peab. Kuidas ma siis ei tee kingitusi?

Inimesed käivad ja koostavad peas pingeridasid lähedastest, kellele kindlasti peab tegema, kellele peaks tegema, kellele võiks teha ja kellele vist õnneks ei pea tegema.

Meenutatakse, kes tegi kellele eelmine aasta ning kes on sel aastal olnud piisavalt tubli või vajalik või oluline. Kellel on pespektiivi ning kelle võib maha tõmmata, kuna pole eriti nagunii suhelnud või kelle peale ollakse pahane. Edetabelite koostamise kõrval käib ka täpne finantsanalüüs, eelarve koostamine. Kui palju tohib kulutada, et jääks uueks aastaks söögiraha, või palju saab raisata, et eesootavale Egiptuse reisile ei peaks konserve kaasa tirima või ühte last säästu mõttes koju jätma.

Alan Adojaan

Alan Adojaan on Eesti meelelahutusmaastikul tegutsenud pea 20 aastat. Alan kirjutab Edasile oma värvikast elust, reisidest ning sündmustest. Tema nime alt võite leida humoorikaid lugusid elust enesest, kõverpilte maailmast ning kummalisi karaktereid, kes on tegelikult inimesed meie ümber. Tema motoks on: “Kõike ei maksa võtta liiga tõsiselt, eriti iseennast.” Loe artikleid (36)