Euroopa barberkultuuri eestvedajad: ka iga tavaline mees tahab olla ilus

Hollandlastest barberid Leen ja Bertus hakkasid teistel juukseid lõikama juba 14aastaselt.

Meeste juuksuritöökodade buum on tabanud ka Eestit, ent kui uskuda hiljuti Tallinna külastanud maailmas legendide staatusesse tõusnud hollandlastest barbereid Leeni ja Bertust, pole tegemist trendiga, vaid sajanditepikkuse traditsiooni elluärkamisega.

Kaheksa aastat tagasi otsustasid aastaid teistele kuulnud juuksurisalongides töötanud Leen ja Bertus äratada ellu vana hea habemeajamiskunsti ja avasid esimese “naistevaba tsooni” Hollandi iluteeninduse maailmas. Vaid mõne aastaga on sarnase filosoofiaga kohad ärganud uuele elule kogu maailmas.

Juuksuritöökoda kui institutsioon

Bertus parandab mind kohe, kui räägin meeste juuksuritöökodadest kui trendist. “Vaata suurt pilti – 5000 aastat on mehed olnud habemetega ja ainult viimased 50 aastat või nii on mehed käinud ringi ilma habemeta,” soovitab ajaloohuviline Bertus.

Sajandeid olid meestel oma habemeajajad, kelle juurest astuti läbi regulaarselt. Juuksuritöökoda oli koht, kus mehed said omavahel hetke lihtsalt juttu ajada, puhata – ja astuda tänavale oma välimusega rahul olles.

“Kaheksa aastat tagasi ei olnud terves Rotterdami linnas ühtegi sellist kohta. Kusagil ei olnud, ” toob Bertus välja muutused traditsioonides. “Mehed läksid salongidesse, kus käisid nende tüdruksõbrad ja siis olid kohad, kus viie euroga sai täiesti suvalise lõikuse. Vahepealseid võimalusi polnud.”

“Tavalistele” meestele

Leen ja Bertus lähtusid toona julget sammu astudes enda kogemusest, et unisex salongidesse sisse astudes ei soovitatud meestele kunagi midagi, ei antud uusi ideid – lihtsalt tehti ära lõikus, mis neil alati oli olnud. Muidugi, trendidele ja oma välimusele pühendunud mehed, kes veetsid tunde jõusaalis, veel rohkem tunde oma garderoobiga tegeledes ja käisid regulaarselt näohooldustes, oskasid küsida, isegi nõua anda. Aga “tavaliste” meestega – 90% meestega -, kes ei tahtnud oma elu pühendada oma välimusele, aga ikkagi ilusad välja näha, ei tegelenud keegi.

Nende esimene salong oli ehitatud paljuski selle ümber, mis neile endale meeldis ja kes nad olid – interjöörist muusikani, kõik oli nende maitse järgi. Klassikalised lõikused ja nn kuumarätikumeetodil habemeajamine, olid kaks vaala, millele salong oli ehitatud. “Üks lõikus korraga, nii see jutt liikvele läks,” meenutab Leen. Uneski ei osanud näha, kui populaarseks nende salong saab – ja mitte ainult nende oma.

Tallinnaski kohtun Leeni ja Bertusiga üsna noores juuksuritöökojas Pardur, mis on pühendunud meeste ilule. “Me ei ole iluäris,” rõhutab Bertus. “Jah, klassikalises mõttes see kindlasti liigitub ilu alla, aga meie ei taha tegeleda nende pretty boy’dega, kes uskumatuid summasid oma välimusele kulutavad. Meie tahame tavalistele meestele näidata, kuidas igaüks võib ilus olla.”

Tartu esimese meestele mõeldud juuksuritöökoja Soulmark avanud juuksur-habemeajaja Claude Alt arvab ka, et habe pole mitte lihtsalt moes, vaid Eesti mehed kasvatavad nüüd habet, sest on, kus seda hooldamas käia. “Habemekultuuri varjusolek olek võis olla tingitud lihtsalt sellest, et antud teenuseid ei pakutud – polnud kohta, kuhu oma habememurega pöörduda. Nüüdseks on barbereid rohkem ja tekibki tunne, et järsku on habemed moes ja popid,” märkis Alt.

Tartu esimene habemeajamistöökoda alustas eelmisel aastal ja praegu vähem kui üks päev ette teatades aega ei saa. “On mehi, kes teavad täpselt, mida tahavad. Ja on ka neid, kes nõu küsida ei oska või julge. Internet on suur ja lai, kel mure, siis kindlasti on paljud sealt omale mingi lahenduse leidnud. Kõige õigem oleks juukse- ja habemealast infot saada siiski oma barberilt, kellelt siis veel.”

Meestele mõeldud toodete populaarsuse tõus

Meestele suunatud ilutoodete müük on tõusuteel kogu maailmas. Ka Leen ja Bertus ei usu unisex toodetesse või sellesse, et tüdruksõbralt juuksehooldusvahendite laenamine oleks hea mõte. Barberkultuuri edendajatena tuntust kogenud mehed on ärilises mõttes edu saavutanud just meestele suunatud tootesarjaga.

Claude Alt nõustub: “Lõppkokkuvõttes on klientidele nii lihtsam – habe on hooldatud ja vormis ja juuksed soengus. Mehed võiksid kindlasti kasutada meestele mõeldud ilutooteid, nende lõhnad on mehisemad ning nende otstarve on siiski mõeldud meestele. Aga naistele mõeldud juuksepalsameid ja maske võib samuti kasutada, kui see juuksetüübile sobib, siis miks mitte.”

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi toimetaja, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (78)