Tõnis Niinemets on “Tagasi”: riigikaitse & rongiliiklus

Elu ja iseennast ei maksa liiga tõsiselt võtta. “Tagasi” on Edasi rubriik, milles näitleja Tõnis Niinemets vaatab nädalale tagasi ning jagab oma ühiskonnakriitilisi ja huumoriga vürtsitatud tähelepanekuid Eesti elu kohta. Sekka anekdoote, õpetlikke ja elulisi lugusid ning teravmeelseid sketše.

Riigikaitse: kuidas Martin Herem kaitseväe juhatajaks sai

Eelmisel nädalal toimus pöördeline sündmus Eesti Kaitsväe ridades. Nimelt, kaitseväe juhataja Riho Terras andis üle oma ameti uuele juhile. Kõigepealt andis kindral Terras üle juhtimise Rain Rosimannusele, kes leidis end olevat ameti jaoks liialt vähekogenud ning juba 14 minutit hiljem andis omakorda juhtimise üle Priit Sibulale. Sibul väitis, et sobib ametisse ning jätkas kaitseväe juhtimist tervelt 22 minutit. Saades aru, et juhitüüpi temas siiski pole, andis ta juhtimise teatepulga veelkord üle, ja hoopiski Viktor Vassiljevile, kes arstina sai aga koheselt aru, et tema võimed juhtimiseks on piiritletud ning andis vähem kui minuti jooksul üle kaitseväe juhikohustused enda kõrval seisnud Ain Lutseppale.

Kaitseväe juhataja ameti edasiandmine

Miks nii kiiresti ja miks just Lutsepp, kommenteeris Vassiljev järgnevalt: “Ta lihtsalt seisis mu kõrval, ma ei teadnud mida muud teha. Tunnistan, et kerge paanika ning vastutusekoorma pinge võtsid võimust”. Lutsepp võttis ameti vastu, kuid andis peale lõunasööki, täpselt 45 minutit hiljem, kohustused üle kolleeg Rainer Vakrale. Vakra aga andis pärast iseendaga arupidamist juhtimise omakorda üle Martin Helmele. Vakra põhjendas otsust sellega, et lõppenud nädalal oli just Martin Helme see, kes kõige kõvemat häält tegi ja lubas eesti rahvast kaitsta.

Kui “Tagasi” toimetus küsis Helmelt (viidates valimisloosungile “Eesti eest!”), et kaua ta kavatseb ka Eesti eest seista, ei osanud Helme sellele vastata. “Surmani kindlasti mitte,” jäi Helme endale kindlaks. Seda otsust kuuldes, sekkus taaskord mängu Riho Terras, kes pidas õigeks anda kaitseväe juhataja ametikoht kindralmajor Martin Heremile. “See oli ainuke õige otsus arvestades hetkeseisu ja valikuid,” kommenteeris Terras.

Rongid siin enam ei käi

Läinud nädal šokeeris Pärnu linna ja kogu Eestit – toimus viimane rongireis Pärnusse. Kuigi rahva esimene reaktsioon Elroni otsuse peale oli negatiivne, sai üpris kähku selgeks, et tegu on kõigi liiklejate elu paremaks muutva otsusega. Nimelt, Elroni otsus tulenes otseselt kahest aspektist, esmalt metalli kokkuostuhinnast ning teisalt Pärnu suvepealinna tiitlist. Meile teadaolevalt sai Elron eelinfot metalli kokkuostu tõusust, mistõttu ka mittekasutatavad raudteerööpad võetakse üles ja jagatakse raudteeliini ääres ning peatuste läheduses elavate inimeste vahel võrdselt ära. Need rööpad on kompensatsooniks transpordiühenduse puudumise pärast.

“Te ilmselt mõtlete, et mis siis saab kui soovime rongiliiklust taastada? Me oleme selle peale mõelnud. Mitte midagi ei saa, vaadake mis Haapsaluga juhtus. Ja kui soovimegi liiklust taastada, siis läheb umbes 30 aastat ja lugematul hulgal Euroopa raha ja valmis ta ongi. Seega, lihtsa tehtena – hetkel saavad inimesed rikkamaks ja hiljem ise midagi maksma ei pea,” kommenteeris olukorda Elroni uus juht Merike Saks.

“Teine oluline aspekt on suvepealinna tiitel ja sellega seonduv populaarsus külastada Pärnut just suvel. Ja mida suvel tehakse? Käiakse rannas. Rongiga ju randa niikuinii ei saa!? Sinna viib buss, nii et nüüd saab rahvas juba linna tulla bussiga ja ümberistumise vaev jääb samuti ära. Win-win kõigile,” lisas Saks. Uudist annab kokku võtta vaid paari sõnaga – kadedaks teeb.

Videopilt Pärnu rongijaamast, mida tulevikus me enam ei näe.

 

Mart ja Mari

Õpetaja: “Mart, kelleks sa saada tahad?”

Mart: “Ma tahan saada multimiljardäriks, käia kõige kallimates klubides koos kõige vingema tibuga, sõita 5-miljonilise Ferrariga oma Pariisi villasse, sealt lennata oma isikliku Boeinguga Havaile, kus oma tibuga veedan mõnusa nädalalõpu enne kui lendan nädalaks oma Austraalia ratšosse.”

Selle jutu peale ei oska õpetaja midagi öelda,  vaid küsib hoopis Mari käest, et kelleks tema saada tahab.

Mari: “Ma tahan saada Mardi tibuks.”

***

Einstein ja Chaplin

Einstein Chaplinile: “See, mida ma kõige rohkem Sinu kunsti puhul imetlen, on see, et Sa ei ütle ühtegi sõna, aga ometi kogu maailm mõistab Sind!”

Chaplin vastuseks Einsteinile: “See on tõsi, aga Sinu au on märksa suurem, sest keegi ei saa sõnakestki aru, mida Sa räägid ja ometi kõik imetlevad Sind!”

***

Pulmad ja matused

Üks vallaline teisele: “Kui sugulaste pulmas käisin, siis varasemalt vanamutid alati torkasid mulle näpuga ribidesse ja ütlesid, et sina oled järgmine. See komme kadus neil kiirelt, kui hakkasin neile matustel sama ütlema.

Tõnis Niinemets

Tõnis Niinemets

Tõnis Niinemets on vabakutseline näitleja, Kinoteatri liige, Stand-up teatri POINT esimene power-up koomik, kahe lapse isa. Kiire mõtleja ja lõputult kõrge energiatasemega artist, kellele läheb väga korda, mis saab ja kuidas saab edasi. Talle on oluline, et edasi läheks aina paremaks. Loe artikleid (17)