Meediaülevaade: uudiseid Venemaalt. 24.11

Venemaa president Vladimir Putin ja Türgi president Recep Tayyip Erdoğan I Foto: Kremlin.ru

Viimastel aastatel Venemaa kaela mitu rahvusvahelist skandaali toonud sõjaväeluure ehk GRU juhi surm muidugi tõstatab küsimusi. Kui aga mürgitamised ja riigipöörde katsed kõrvale jätta, siis ka Venemaa arvatavast pehmest jõust läbi multifilmide on palju räägitud ning ka Radio Svoboda veebi veergudel ilmus sel teemal pikem intervjuu Eesti meediaeksperdi Priit Hõbemäega.

Uudis

Tuntud blogija Mitja Aleškovski Twitter‘i postitus juhtivast Vene lennufirmast Aeroflot viis skandaalini: blogija avaldas lennufirma uusi eeskirju, mis märkimisväärselt piiravad töötajate õigusi – nüüd ei tohi ettevõtte personal töökohal süüa või eraotstarbeks telefone kasutada. Seejärel aga tühistas Aeroflot Aleškovski platinum-staatuse ning leidis, et vabandused siin ei aita ja peabki rangemat joont hoidma. Firma boikott oleks aga peaaegu et võimatu – paljudesse sihtkohtadesse saabki ainult Aeroflotiga. Loe edasi: Vedomosti

Reportaaž

Tegemist pole küll tüüpilise reportaažiga, kuid siiski loost saab hea ülevaate mitteformaalsetest majandussuhetest vene vanglasüsteemis. Aastaid selles valdkonnas inimõiguslasena tegutsenud Olga Romanova kirjeldab, palju peab kinnipeetav välja käima, et tema elutingimused oleksid enam-vähem talutavad. Kasusaajaks on sel juhul nii asutuse juhtkond, kui ka teised nn aktivistidest kaasvangid. Loe edasi: Carnegie.ru

Majandus

Venemaa ja Türgi vahelised suhted on üks keeruline ja vastuoluline teema. Sellest hoolimata õnnestus Gazpromil välja ehitada gaasitoru Türki, mida mõlemad riigid peavad suureks saavutuseks. Varasemalt kavandatud taolise toru projekt Euroopasse on juba pikemalt küsimärgi alla poliitiliste pingete pärast. Loe edasi: RBC

Putin

Kaks kolmandikku venemaalastest leiab, et Vladimir Putin isiklikult vastutab riigi probleemide pärast. Andmed selgusid värske Levada Keskuse läbiviidud uuringust. Tegemist on kõige kehvemate näitajatega läbi aastate, tõdevad sotsioloogid. Loe edasi: Vedomosti

Ajalugu

Kahepäine kotkas Vene riigivapil pole seal alati olnud. Postsovjetlikus Venemaas ei suutnud poliitikud pikalt kokku leppida vapi üle ning kotkas sai tagasi vapile alles koos vana nõukogudeaegse riigihümni taaskasutamise alustamisega 2000. aastal. Huvipakkuv pikem ülevaade kahepäise kotka sümboli ajaloost. Loe edasi: Ogonjok

Varia

Moskva linnaduuma kavatseb luua nõidade ja ekstrasensside registri. Vastav kutseühing peaks „normaalseid inimesi sulidest eraldama“ ning inimestel seega oleks võimalik otsustada, kelle poole pöörduda. Riigi tasandil kodanike „loomingulisust“ piirata ei kavatseta, kuni seda ei presenteerita tervishoiuteenuste osutamisena. Loe edasi: Kommersant

Ivan Lavrentjev

Ivan Lavrentjev on Edasi kaasautor. Tal on kõrgharidus ajaloo ja politoloogia erialal ning 10-aastane töökogemus kommunikatsiooni valdkonnas. Loe artikleid (35)