Olen püüdnud kirjutada Edasile mõtiskluse iga kuu viimaseks pühapäevaks. Sel korral, novembris, lõin kahtlema. Ehk oleks ilusam, kui võtaksin kirikuõpetajana sõna nädal hiljem, advendiaja alguses? Algus on ju ikka ilusam kui lõpp.

Ühtäkki tabas mind äratundmine, et just seda me kogu aeg teemegi – me väldime lõpust kõnelemist, sest algus on ilusam.

“Lapsed, ma olen mõelnud, et kui ma suren, siis võiks…” Lause jääb õhku, sest  ümberringi kostavad protestihääled: “Ema, mis sa nüüd räägid, sa oled veel kõbus, mis surmajutud need olgu! Räägime parem elust!”

Annika Laats

Annika Laats on kirikuõpetaja ja Tallinna lastehaigla hingehoidja. Kord kuus ilmuvate "pühabajutluste" vahendusel saab Edasi lugeja osa Risti kiriku võlvide all kõlavast humaansest sõnumist. Annika usub, et kui kasvõi osagi neis jutlustes öeldust on tõde, siis on see kõige tähtsam, mida inimesel elus üldse teada tasub. Loe artikleid (55)