Ott Pärna: kas vaba tahe päästab maailma?

Ott Pärna I Foto: Andres Haabu, Äripäev

ÜRO on kuulutanud 5. detsembri rahvusvaheliseks vabatahtlike päevaks – president tunnustab parimaid, tähtsad ja ilusad käivad siin-seal abiks ning meedia teeb intervjuusid. Tähtis päev, kuid miks?

Vabatahtlike päeva inglise keelne nimi on “The International Volunteer Day for Economic and Social Development”. Seega nähakse selles tegevuses just väärtust riikide ja regioonide sotsiaalsele ning majanduslikule arengule. Nii see tõepoolest on – uuringud väidavad, et ilma vabatahtlike panuseta väheneks maailma SKP tervelt 3-7%.

Vabatahtliku tegevuse aktiivsus on riigiti erinev

Skandinaaviariikides on see kõrgem, Lõuna-Euroopas madalam. Vanemates Euroopa riikides kõrgem, nooremates Ida-Euroopa riikides madalam. Kõrgema haridustasemega inimeste seas kõrgem, madalama haridustasemega gruppide seas madalam. Eesti on kuskil Euroopa keskmiste seas.

Holland, Soome ja Rootsi on vabatahtlikkuse mõttes Euroopa liidrid, seda eelkõige just mitteformaalse vabatahtliku tegevuse tõttu. Formaalse ja mitteformaalse vabatahtliku tegevuse vahe seisneb selles, et esimest osutatakse formaalsete organisatsioonide kaudu; mitteformaalse vabatahtliku töö sihtgrupiks on aga abivajajad otse. Mõlemal juhul tehakse tööd tasuta, vaba tahte alusel ja suunatuna väljapoole oma pere- ja sugulusringi.

Aja jooksul on vabatahtlik tegevus muutunud ka palju lühiajalisemaks (i.k. shortermism).

Sõjajärgse Euroopa ülesehitamise ajast olid vabatahtlikud püsivalt seotud erinevate organisatsioonidega – olgu selleks siis kohalik maadlusklubi, kirikud, punane rist vms. Tänapäeval inimesed lubavad, tulevad, teevad ja lähevad edasi. See muudab omakorda keerulisemaks organisatsioonide jätkusuutlikkuse ja kutsub arendama just lühiajalist vabatahtlikku tegevust toetavaid lahendusi, mida me näiteks spordivabatahtlike organisatsiooniga SCULT liikumisharrastuse ja spordivõistluste valdkonnas teeme.

Spordi ja liikumisharrastuse valdkond püsib vabatahtlike õlul

Toimetades spordi valdkonnas ning viies igapäevaselt kokku spordisündmuste korraldajaid ja vabatahtlikke, näeme seda ilmekalt. Kuigi maailma sporditööstuse maht on kolossaalsed 700 miljardit dollarit 8 (u. 1% globaalsest SKPst), püsib valdkond suurel määral vabatahtlikel. Ainuüksi Euroopas on spordivabatahtlikku tööd teinud ca 35 miljonit inimest.

Euroopas liigub täna piisavalt vaid 1/3 täiskasvanutest, laste ja noorte puhul on seis veelgi kesisem.

Kui soovime füüsiliselt aktiivsete inimeste arve kahekordistada, siis vajame ka tänasest poole rohkem vabatahtlikke. Lihtne matemaatika.

Uuringud näitavad, et kui spordivabatahtlikkus toob ühelt poolt inimese spordi juurde, siis teisalt suurendab see oluliselt heaolutunnet ja annab erinevaid sotsiaalseid oskusi. Arendab sõnapidamist ja vastutuse võtmist. Parandab liidrivõimeid ja organiseerimisoskust, laiendab kontaktibaasi, õpetab ausat mängu põhimõtteid, oskust võita ja oskust kaotada. Toob välja mugavustsoonist, tutvustab erinevaid kultuure ja pakub vahvaid elamusi ning uusi kogemusi. Ja mis just noorte puhul väga oluline – annab ka väärt read CV-sse.

Veel huvitavaid fakte:

  • Soomes on spordi valdkonnas tegutsevast 200-st inimesest 199 vabatahtlikud.
  • Sport on ainus vabatahtliku tegevuse valdkond, kus poisse-mehi on enam kui tüdrukuid-naisi.
  • 26% kõigist Suurbritannia vabatahtlikest on spordivabatahtlikud.
  • London 2012 Olümpiamängudel osales 70,000 vabatahtlikku. Kokku kandideeris suursündmusele vabatahtlikuks koguni 1,2 miljonit inimest.
  • Tokyos toimuvad 2020 järgmised suveolümpiamängud, kuhu oodatakse tervelt 120,00 vabatahtlikku.

Eeltoodut vaadates, siis kui vaba tahe just ei päästa maailma, siis ilma selleta maailmapäästmisest ka midagi välja ei tule. Seega, tervitan ja julgustan kõiki, kes leiavad endas motivatsiooni ja aega mõnele ühiskondlikule ettevõtmisele, abivajajale või nende grupile õlg alla panna.

Mida mina olen spordivabatahtlikust tegevusest saanud?

Kindlasti suure hulga positiivseid emotsioone ja huvitavaid tutvusi, seda kas ise suurtel või väikestel võistlustel abis käies, või siis vabatahtlike meeskondi kokku pannes ning juhendades. Kui Sa soovid ka ise näha mõne meetri kauguselt Usain Bolti, suusatada treeningrajal koos Rootsi suusakoondisega või pakkuda raja ääres jooki ühtemoodi nii Roman Fostile, naabrimehele või noorele tulevikutähele, siis on spordivabatahtlikkus kindlasti sinule. Siit saad uudistada võimalusi ja siit hoida ennast kursis jooksva infoga.

***

Ideepäev: Rahvusvaheline Spordi Inspiratsioonipäev 

Kui ka lugejas on peidus väike maailmaparandaja, siis siin on üks võimalus osalemiseks. 30. novembril toimub Tallinna Ülikoolis Rahvusvaheline Spordi Inspiratsioonipäev SCULT Fest 2018. Räägitakse sellest, kuhu liigub spordimaailm, millised on edukad spordisündmused tulevikus, kuidas kaasata sponsoreid ja juhtida vabatahtlikke. Siit võivad ideid saada ka teised vabatahtliku tegevust arendavad ettevõtmised. Kõik huvilised on väga oodatud! Päevakava ja registreerimine on avatud siin. Grupiregistreerimiseks kirjutage: estonia@scult.com.

SCULT Fest 2018 esinejad

Ott Pärna

Ott Pärna on majandusekspert ja ettevõtja ajutrustist ESTCORP.eu ning Rahvusvahelise Spordivabatahtlike Liikumisse SCULT.com eestvedaja. Loe artikleid (7)