Edasi esimene avalik tunnustus: “Selge sõnum”

Selge sõnum 2018 auhinnagala korraldusmeeskond koos konkursi patrooni, õiguskantsler Ülle Madise ja Edasi asutaja Janeck Uiboga I Foto: Raigo Pajula

Käesoleva aasta Selge sõnum 2018 konkursil tunnustati Edasi.org sisuloomet ja valiti kategoorias “Parim tarbetekst koos tarbepildiga” nelja parema hulka. Tegemist on esimese avaliku tunnustusega Edasile. Suur tänu kõikidele kaasautoritele, kelle keelekasutus ja mõtteselgus on suuresti selle tunnustuse võimalikuks teinud. Alljärgnevalt avaldame konkursi patrooni, õiguskantsler Ülle Madise tervituskõne 17. oktoobril toimunud auhinnagalal.

Selge sõnum on teisest inimesest hoolimise märk. See on ka eneseväärikuse, mõtte ja sõna puhtuse küsimus. Rahvasuu ütleb, et sogases vees on hea kala püüda. Uurisin kalanduse teatmikust järele: nii ongi!

Ametniku praktikas tähendab see: “Kui sõnastame nii, siis jääb võimalus pärast öelda, et mõtlesime hoopis naa”. Nõnda püütakse mitte vastutada oma sõnade eest. Või siis viia lugejad eksiteele, ajada nad nagu kalaparv sogases vees võrku.

Oleme vaadanud asutuste veebilehti. Kui inimene ei tea, mis õigused tal on, ei saa ta neid kas kasutada. Tuleb odavam, eks ole. Seaduse sageli segasest sõnareast ei saa abivajaja ammugi aru. Kas ikka peame nõudma näiteks igalt lasteaiajuhatajalt dokumendihalduses AK märkesse normiviidete valimise oskusi? Asjakohaste õigusaktide vaatamine ajab leebema inimese ahastusse ja karmimad tüübid lihtsalt vihaseks.

Kalapüügi juurde tagasi pöördudes: püügikeelud ja load tuleb sõnastada nii, et kalur neist aru saab. Tema väärikust austades. Iga jurist võib olla kalur, ent iga kalur ei pea olema jurist!

Ja tänasel pidulikul päeval veel üks päris värske lugu. Eesti keeles juurdunud termin „kõlvatu konkurents“ kavatsetakse asendada kõikides seadustes sõnadega „ebaaus konkurents“. Ainus põhjendus: sest nii on rohkem inglise keele moodi. Teised rahvad muide oma keelt ei häbene.

Kui Riigikogu sellist tarbetut asendust lubab, siis läheb kohtulahendite ja artiklite veebist otsimine edaspidi raskemaks. Ja kõlvatust konkurentsist rääkimine segasemaks. Huvitav, mis kala nõnda püütakse? Ühe sõna asendamine teisega ei lahenda ju iseenesest muresid. Nii nagu haigevoodi tervevoodiks ümbernimetamine ei tee haiget terveks.

Austatud selge sõnumi hoidjad ja sõbrad

See, kes teab, mida tahab öelda, oskab öelda nii, et teisedki aru saavad. Ehk teisisõnu: selge keel kasvab välja selgest meelest. Meeltesegadusest selget sõnumit ei võrsu. Selge meele ja keele heaks kehastajaks on meie tänased võitjad.

Head mõttekaaslased, tänagem ja tunnustagem keeletoimetajaid, kes on meie tekstide esimesed, sõbralikud ja mõistvad lugejad, selle eest, et nad aitavad meil mõtte ja sõna puhtust hoida. Suur aitäh Eesti Keele Instituudile selge sõnumi liikumise eestvedamise eest. See mitte ainult ei ela, vaid kasvab ja tõmbab endaga kaasa.

Selge sõnumi auhind 2018 kategooriate võitjad:

  • Parim tarbetekst: Vikerhommiku“ rubriik “Teadusuudis“
  • Parim tarbepilt: Eesti Ekspressi karikatuurirubriik „Ernitsa maailm“
  • Parim tarbetekst koos tarbepildiga: Digiuudiste veebileht geenius.ee
  • Selge sõnumi edendaja: Riigikontroll

Eriauhinna pälvisid Risti Koguduse õpetaja Annika Laats (muuhulgas ka oma humanistlike kolumnide eest Edasi.org keskkonnas) ning Ott Tänaku kaardilugeja Martin Järveoja.

***

Selge sõnumi auhinna eesmärk on teadvustada Eestis selge ühiskondliku suhtluse väärtust ning tunnustada neid organisatsioone, kes edastavad avalikkusele oma sõnumit kõige selgemalt.

2018. aasta selge sõnumi auhinna võistlustöid hindas Eesti Keele Instituudi, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, E-riigi Akadeemia ja OÜ Spurt esindajatest koosnev komisjon.