Marko Mihkelson: Euroopa poliitilise maavärina ootel

Matteo Salvini I Foto: Reuters

Itaalia populaarne siseminister Matteo Salvini, keda toetajad kutsuvad Il capitano’ks, lubab järgmise aasta kevadeks Euroopale revolutsiooni. Ta kirjutas pärast äsjast Rooma kohtumist Prantsusmaa paremäärmusliku opositsiooniliidri Marine Le Peniga sotsiaalmeedia sissekandes, et “Brüsseli bürokraatide aeg on möödas. Väärtused, uhkus, inimeste ja rahvaste Vabadus: terve mõistuse revolutsioon tuleb üle Euroopa mais. Me oleme Valmis.”

Suured ja ähvardavad sõnad mehelt, kes on oma poliitilise liikumise (Lega) toetuse võrreldes kevadiste parlamendivalimistega peaaegu kahekordistanud. Immigratsiooni hellal teemal jõuliselt Itaalia huve kaitsva ja Euroopa Liidu ühise majanduspoliitika aluseid raputava Salvini tegevus on kantud soovist muuta järgmise aasta Euroopa Parlamendi valimistega kogu kontinendi poliitilist mänguvälja.

Itaalia valitsus on oma järgmise kolme aasta eelarvekavaga vilistamas Euroopa Liidu ühiste reeglite peale, tõstes defitsiidi taseme 2,4 protsendile SKPst. Sellega pole mõistagi võimalik kahandada Itaalia kurnavat võlakoormat (130% SKPst), mida sooviksid näha eurotsooni partnerid. Salvini ja tema koalitsioonipartner, Viie Tähe liikumise juht ja asepeaminister Luigi di Maio on veendunud, et Itaalia peab näitama teed nende meelest rahva huve lõhkuva Brüsseli poolt peale surutud kokkuhoiupoliitika lõpetamiseks.

Üldise eelarvedistsipliini eest vastutav Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Pierre Moscovici pole omalt poolt tagasi hoidnud, kui ütles, et mitmel pool Euroopas tõstavad pead “väikesed mussolinid”. See omakorda pani Salvinit ja di Maiot teatama, et Itaalia oma otsustest ei tagane ning “Brüsseli punkrisse varjunud Junckeri ja Moscovici” aeg on läbi.

Itaalia aktsiaturg on juba reageerinud närviliselt valitsuse segastele signaalidele seoses uue aasta eelarvega. Riigi pikaajaliste võlakirjade hinnad on juba tõusnud viimase viie aasta kõrgeimale tasemele ning analüütikud loodavad, et turg peaks panema populistliku valitsuse oma plaane muutma. Esmapilgul tundub, et Salvini on valmis ka seda tormi vastu võtma.

Salvini ja Le Pen, kes mõlemad on tuntud kui Putini Venemaa suured austajad, lubavad võidelda “totalitaarse Euroopa Liidu” diktaadi vastu ja anda “Euroopale tagasi tema tulevik”. Le Pen teatas Roomas, et uus Euroopa astub vastu globalisatsioonile. Nii püüavad Salvini ja Le Pen ühendada jõud liikumiseks, mis suure tõenäosusega lõhestab Euroopa nagu see on viimastel aastatel toimunud mitmetes liikmesmaades.

Järgmise aasta Euroopa valimiste keskseks teemaks võibki kujuneda kogu Euroopa Liidu edasine saatus.

Pole välistatud, et revolutsiooni ihkavad Salvini ja Le Pen võivad tekitada sellise segaduse, mis päädib kogu ühenduse lagunemisega. Sellest ei võidaks ei Itaalia ega Prantsusmaa, küll aga näiteks Euroopa mõranemisele kaasa aitav Venemaa.

Need, kes Eestis loodavad Salvini ja Le Peni kursi võitu Euroopas, peaksid hetkeks mõtlema, kuidas võiks nende edu mõjutada meie julgeolekut ja tulevikku. Vahetult enne kevadisi parlamendivalimisi sõlmis Salvini Moskvas leppe Putini Ühtse Venemaaga. Punasel väljakul Putini näopildiga T-särki kandnud Salvini on korduvalt rõhutanud, et sanktsioonid tuleb tühistada ja Venemaa teha Euroopa partneriks. Le Pen omakorda pole samuti varjanud Putini Venemaa toetust tema tegevusele. Miljonid eurod on Moskvast voolanud paremäärmuslaste toetuseks ja seda mitte üksnes Prantsusmaal.

Kremlis tajutakse hästi, et sarnaselt kunagisele kommunistlikule liikumisele võivad nüüd Euroopa murdmisel “kasulikeks idiootideks” osutuda paremäärmuslikud rahvuslased, kes hoolivad üksnes oma ninaalusest ega näe läänemaailma tugeva liidu tegelikku jõudu ja mõju.

Samas on selge, et Euroopa ühtse idee hoidmisel tuleb leida parim tasakaal kohalike identiteetide hoidmise ja globaalsete väljakutsetega tegelemise vahel. Näiteks kliimamuutuste, pikaajalise immigratsioonisurve ja tuumarusikat viibutava Venemaaga ei saa üksi hakkama ei Le Peni Prantsusmaa ega Salvini Itaalia. Rääkimata majanduslikust konkurentsist Hiina või Indiaga. Nii peaks ka Eestile eluliselt olulise ühtse Euroopa idee hoidmine ja tugevdamine kujunema tulevasse kevadesse ulatuva valimiskampaania üheks keskseks teemaks.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatu "Venemaa: valguses ja varjus" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kaks korda kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (29)