Lugu Frankist ja tema abikaasa Martine’ist Belgias, kes vahetasid finantsilise külluse teistmoodi elamise vastu.

Meie talu Plukrijp on olnud permakultuuri viljelev köögiviljakasvandus juba 12 aastat. Kõik, mida siin teeme, tuleb muutust otsivate noorte inimeste abiga üle maailma ning mitte midagi, mida siin toodame, me ei müü. Oleme annetustel rajanev talu ning püüame kasutada raha nii vähe kui võimalik. Me ei müü oma köögivilju, kuid oleme kõigile avatud, kes soovivad siit midagi saada.

25-aastaselt sai mul linnas elamisest kõrini. Ma nägin linnas olemise piiranguid ja korruptsiooni. Samuti pani mu esimese tütre sünd mõtlema, et loodus on parem koht elamiseks ning koos sõbraga hakkasime otsima Lõuna- Prantsusmaal müügis olevaid talusid. Otsustasin, et ei raja oma kodu nii kaugele juurtest ning leidsimgie selle talu minu sünnilinna lähedal, mille ostsime 8000 euroga. Mulle öeldi, et anname isegi liiga palju. Algas suur iseõppimisperiood, sest loomulikult oli vaja siin kõik üles ehitada ning põlise linnapoisina mul oma kätega tegemise oskust ei olnud. Siin oli piisavalt palju maad, et hakata köögiviljakasvatust pidama. Sain ka teada, et need, kes siin varem elasid ja põldu pidasid, ei olnud kasutanud kemikaale ega pestitsiide, mis minu jaoks oli juba päris hea algus.

Merlin Aug

Merlin Aug on õppinud lasteaiakasvatajaks. Hetkel on ta otsustanud jätta elu Eestis mõneks ajaks selja taha ja rännata mööda maailma ja oma südame radu, usaldades elu ning jälgides kuhu ja kellega elu teda kokku viib. “Elan päev korraga, teadmata, mis homne toob. Loon selgust enda sees ja praktiseerin isetut teenimist ehk vabatahtlikku tööd." Loe artikleid (10)