Õunade üldarv ülevabariiklikult jääb sel aastal nähtavasti tagasihoidlikuks, aga see ei tähenda, et koduhoovides nõuka-aegsed ja kaasaegsemad mahlapurustid ja -pressid praegu ei üürgaks. Endale, sugulastele ja sõpradele õunamahla tegemine on kultuuri osa. Väikesed õunaaiad võivad taanduda järjest väiksemaks, aga individuaalne õunamahla tegu kestab seni, kuni kasvab veel Eestis mõnigi õunapuu. Mis see sügis muud on, kui kartulivõtt, õunamahlategu ning siis septembri lõpus tuleb kõrvitsad ka ära korjata.

Aga võib-olla lihtsalt oskan nüüd kõigi poes müüdava kõrval enda kasvatatud ja valmistatut rohkem väärtustada kui varem. Mitte keegi ei tee nii magusat ilma suhkruta õunamahla nagu me oma veneaegse masinavärgiga. See on tipptase meie enda jaoks. Nagu on tipptase meie jaoks ka me umbrohu sees vms kasvatatud Solisti sorti kartul. Aga see on kõik ebaoluline, et mida ja kui romantiliselt kasvatab iga pere eraldi. Loeb tagamõte ja plaan, miks sa midagi teed.

Mart Kase

Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (160)