Nädalavahetuse lugemisnurk on Kristjan Lepiku poolt Facebookis peetav n-ö raamaturiiul, kuhu ta koondab huvitavaid artikleid erinevatel teemadel laiast maailmast. Kristjan soovitab seda tarbida koos vaikuse, päikesepaiste ja pannkookidega.
Jeff Bezos
Ta on kerkinud maailma rikkaimaks inimeseks Amazoni edu toel, kuid avalikkuse ees siiski üsna tagasihoidlikut profiili hoidnud. Forbes on saanud temaga üsna eksklusiivse intervjuu, mille käigus Bezos räägib senisest kasvamisest kui ka tulevikust. Ta on suutnud igapäevatöö anda üle teistele juhtidele ning tänase päevaga ei puutugi ise eriti kokku, saades töötada “2-3 aastat tulevikus”. Loe edasi: Forbes
Lehman Brothers pankrot – kui suured on täna uue kriisi riskid?
10 aastat tagasi läks põhja sellise nimega ja väga pika ajalooga investeerimispank. Maailma majandus on järgnenud kriisist taastunud kenasti, kuid tuleb ka meenutada, et aasta enne kriisi olid meeleolud maailma majanduses erakordselt rõõmsad. Kui suured on täna uue sarnase kriisi riskid?
Ma arvan, et väga suured. Oleme unikaalses olukorras maailma majandusega, kus keskpankade rahatrükk on turgudel tekitanud palju moonutusi. Ja nende moonutuste “normaliseerumine” ei saa olema meeldiv protsess. The Guardian vaatab mõndasid võimalikke riske uueks kriisiks. Pea kõik varaklassid on tänaseks kõrgelt hinnatud, kuid kriiside puhul on sageli väga raske ette prognoosida, milline saab olema trigger kriisiks. Kõige tõenäolisemaks kandidaadiks peaksin ma just võlakirjaturge. Loe edasi: Guardian
Euroopa tulevik: halvim osa on ees
Anne Applebaumi pikem artikkel Euroopa kohta – tuleb olla murelik, trendid ei ole siin praegu väga kaunid. Loe edasi: Atlantic
“Madalad” ja “kõrged” naudingud
Väga huvitav mõttekäik teemal “madalalad” ja “kõrged” naudingud. Kas me saame neil gruppide kaupa üldse vahet teha? Näiteks seks ja söömine võivad tunduda kui primaarsed looduslikud naudingud, kuid nende puhul on võimalik ka võtta oluliselt kõrgemaid tasemeid. Loe edasi: Aeon
Kuidas stressiga toime tulla?
Pingelised ajad tööl. Magada jõuab vähem, pingemõtted saadavad ka nädalavahetustel. Kuidas sellega toime tulla? Teadlased pakuvad ühe uudsema lahenduse – proovige õppida midagi uut ning see leevendab stressi. Loe edasi: Harvard Business Review
Plastmass ohustab üha enam toidulauda
Kuidas plastmass märkamatult (ja tihti ka märgatavalt) inimeste ja loomade tervist on üha rohkem ohustamas. Loe edasi: Scientific American
Depressioon ja mehed
Mehed on palju vähem valmis rääkima depressioonist kui naised. Kuid samas mehed teevad palju rohkem enesetappe. Kuidas saada mehed avanema? Loe edasi: Cnet
Laste järele spioneerimine ja privaatsus
Miks vanemad ei tohiks oma laste järel nuhkida. Loe edasi: Nautilus
Kas ja kuidas mineviku tundmine aitab mõista olevikku
Kas peaksime rohkem kasutama “praktilist ajalugu”? Ehk kuidas ajaloost õppetunnid osata rohkem tänasesse päeva tuua. Loe edasi: History Today
Mis seis on maailmas metsadega
Kui Eestis ja Euroopas tervikuna on viimase sajandiga metsamaht kasvanud, siis maailmas tervikuna on see vähenenud. Siin hea visuaalne ülevaade muutustest. Loe edasi: Visual Capitalist
Andmed, demokraatia ja Hiina
Kes vajab demokraatiat, kui riikidel on andmed kõigi ja kõige kohta? Hiina näitel, kuidas riik kasutab internetti jälitustegevuseks. Loe edasi: Technology Review
Tervis ja andmed
Ma olen üsna suures sõltuvuses oma Fitbit pulsikellast – pidevalt rahuliku oleku pulssi mõõtes (resting pulse rate), saan lisaks subjektiivsele enesetundele ka andmeid, kui elutempo liiga kiireks lükkan ja organismile liigse tempo peale panen. Umbes kuu tagasi vaatasin, et ühel päeval pulss on tavalisest liiga palju kõrgem. Järgmisel päeval jäin haigeks, mingisse köhatõppe. Perearst midagi probleemset ei leinud, aga kui ka kolm nädalat hiljem pulss kõrgel püsis, siis sain aru, et midagi on siiski viltu ja leitigi bronhiit.
Maailmas kogutakse tohtutus tempos üha rohkem inimeste tervise kohta, kuid tervishoiusüsteemi ei jõua sellest pea midagi. Riiklikud süsteemid ongi tehnoloogiate rakendamise suhtes aeglased, kuid selles on tohutu hulk kasutamata potentsiaali. Kusjuures, ma arvan, et pigem toovad tervisetehnoloogiate lahendused globaalsed tehnoloogiahiiud (Google, Apple jt) kui bürokraatiasse uppuvad riiklikud projektid.
Antud lingi taga on huvitavat statistikat Fitbiti poolt, nad on kogunud kokku 150 miljardit tundi pulsiandmeid üle maailma ning sellest on statistiliselt näha, kuidas näiteks uni, kaal ja aktiivsus meie pulssi ja selle läbi tervist mõjutavad. Loe edasi…
