Kristjan Lepik soovitab: nädalavahetuse lugemisnurk. 22.09

Nädalavahetuse lugemisnurk on Kristjan Lepiku poolt Facebookis peetav n-ö raamaturiiul, kuhu ta koondab huvitavaid artikleid erinevatel teemadel laiast maailmast. Kristjan soovitab seda tarbida koos vaikuse, päikesepaiste ja pannkookidega.

Bezos’ Iconic Laugh I Foto: Steve Jurvetson, Flickr, Creative Commons

Jeff Bezos

Ta on kerkinud maailma rikkaimaks inimeseks Amazoni edu toel, kuid avalikkuse ees siiski üsna tagasihoidlikut profiili hoidnud. Forbes on saanud temaga üsna eksklusiivse intervjuu, mille käigus Bezos räägib senisest kasvamisest kui ka tulevikust. Ta on suutnud igapäevatöö anda üle teistele juhtidele ning tänase päevaga ei puutugi ise eriti kokku, saades töötada “2-3 aastat tulevikus”. Loe edasi: Forbes

Lehman Brothers pankrot – kui suured on täna uue kriisi riskid?

10 aastat tagasi läks põhja sellise nimega ja väga pika ajalooga investeerimispank. Maailma majandus on järgnenud kriisist taastunud kenasti, kuid tuleb ka meenutada, et aasta enne kriisi olid meeleolud maailma majanduses erakordselt rõõmsad. Kui suured on täna uue sarnase kriisi riskid?

Ma arvan, et väga suured. Oleme unikaalses olukorras maailma majandusega, kus keskpankade rahatrükk on turgudel tekitanud palju moonutusi. Ja nende moonutuste “normaliseerumine” ei saa olema meeldiv protsess. The Guardian vaatab mõndasid võimalikke riske uueks kriisiks. Pea kõik varaklassid on tänaseks kõrgelt hinnatud, kuid kriiside puhul on sageli väga raske ette prognoosida, milline saab olema trigger kriisiks. Kõige tõenäolisemaks kandidaadiks peaksin ma just võlakirjaturge. Loe edasi: Guardian

Euroopa tulevik: halvim osa on ees

Anne Applebaumi pikem artikkel Euroopa kohta – tuleb olla murelik, trendid ei ole siin praegu väga kaunid. Loe edasi: Atlantic

“Madalad” ja “kõrged” naudingud

Väga huvitav mõttekäik teemal “madalalad” ja “kõrged” naudingud. Kas me saame neil gruppide kaupa üldse vahet teha? Näiteks seks ja söömine võivad tunduda kui primaarsed looduslikud naudingud, kuid nende puhul on võimalik ka võtta oluliselt kõrgemaid tasemeid. Loe edasi: Aeon

Kuidas stressiga toime tulla?

Pingelised ajad tööl. Magada jõuab vähem, pingemõtted saadavad ka nädalavahetustel. Kuidas sellega toime tulla? Teadlased pakuvad ühe uudsema lahenduse – proovige õppida midagi uut ning see leevendab stressi. Loe edasi: Harvard Business Review

Kuvatõmmis: ERR

Plastmass ohustab üha enam toidulauda

Kuidas plastmass märkamatult (ja tihti ka märgatavalt) inimeste ja loomade tervist on üha rohkem ohustamas. Loe edasi: Scientific American

Depressioon ja mehed

Mehed on palju vähem valmis rääkima depressioonist kui naised. Kuid samas mehed teevad palju rohkem enesetappe. Kuidas saada mehed avanema? Loe edasi: Cnet

Laste järele spioneerimine ja privaatsus

Miks vanemad ei tohiks oma laste järel nuhkida. Loe edasi: Nautilus

Kas ja kuidas mineviku tundmine aitab mõista olevikku

Kas peaksime rohkem kasutama “praktilist ajalugu”? Ehk kuidas ajaloost õppetunnid osata rohkem tänasesse päeva tuua. Loe edasi: History Today

Mis seis on maailmas metsadega

Kui Eestis ja Euroopas tervikuna on viimase sajandiga metsamaht kasvanud, siis maailmas tervikuna on see vähenenud. Siin hea visuaalne ülevaade muutustest. Loe edasi: Visual Capitalist

Andmed, demokraatia ja Hiina

Kes vajab demokraatiat, kui riikidel on andmed kõigi ja kõige kohta? Hiina näitel, kuidas riik kasutab internetti jälitustegevuseks. Loe edasi: Technology Review

Tervis ja andmed

Ma olen üsna suures sõltuvuses oma Fitbit pulsikellast – pidevalt rahuliku oleku pulssi mõõtes (resting pulse rate), saan lisaks subjektiivsele enesetundele ka andmeid, kui elutempo liiga kiireks lükkan ja organismile liigse tempo peale panen. Umbes kuu tagasi vaatasin, et ühel päeval pulss on tavalisest liiga palju kõrgem. Järgmisel päeval jäin haigeks, mingisse köhatõppe. Perearst midagi probleemset ei leinud, aga kui ka kolm nädalat hiljem pulss kõrgel püsis, siis sain aru, et midagi on siiski viltu ja leitigi bronhiit.

Maailmas kogutakse tohtutus tempos üha rohkem inimeste tervise kohta, kuid tervishoiusüsteemi ei jõua sellest pea midagi. Riiklikud süsteemid ongi tehnoloogiate rakendamise suhtes aeglased, kuid selles on tohutu hulk kasutamata potentsiaali. Kusjuures, ma arvan, et pigem toovad tervisetehnoloogiate lahendused globaalsed tehnoloogiahiiud (Google, Apple jt) kui bürokraatiasse uppuvad riiklikud projektid.

Antud lingi taga on huvitavat statistikat Fitbiti poolt, nad on kogunud kokku 150 miljardit tundi pulsiandmeid üle maailma ning sellest on statistiliselt näha, kuidas näiteks uni, kaal ja aktiivsus meie pulssi ja selle läbi tervist mõjutavad. Loe edasi…

Kristjan Lepik

Kristjan Lepik

Kristjan Lepik on tootejuht globaalses tehnoloogiaettevõttes MOVE Guides. Loe artikleid (17)