Mõni aeg tagasi olin kutsutud kõnelema sTARTUp konverentsil Tartus, mis on sealne suurim ärifestival. Mu kõne põhifookus oli loovusel ja startup ettevõtte brändi loomisel, aga need teadmised on üldkasutatavad. Kõik ettevõtted ja institutsioonid võivad neist teadmistest kasu lõigata. Keskendusin uudishimule ja selle mõjule kaubamärkidele üldiselt.
Miks just uudishimu? Sest see on nii loogiline! Uudishimu on üks võimsamaid kui mitte peamine edasiviiv jõud inimkonna ajaloos. Võimas inspiratsiooni ja suurte tegude allikas. Küsimus on selles, kas oleme võimelised äratama uudishimu enda sees? Kui see on võimalik, siis kas oleme suutelised tekitama omakorda tarbijas ja kliendis huvi toote, teenuse, koha või ettevõtte vastu. Brändi eristamise võtmesõnaks on selle tarbija või kliendi silmis unikaalseks muutumine. Seda on lihtsam öelda kui teha. Eriti kaasaegses maailmas, kus meedia ja turundusruum on üle koormatud. Kui bränd on tundmatu ja jääb arusaamatuks, on seda veelgi hirmuäratavam teha. Oma töökogemuse käigus olen õppinud, et edu ei tule lihtsalt sõnumite saatmise läbi, see on ka väga kulukas. Seetõttu nimetataksegi seda makstud meediaks.
Parem on kasutada teenitud meediat, et end nähtavaks teha. Enda vastu tuleb sellisel määral huvi ja uudishimu tekitada, et teist räägitakse niisama. Ilma igasuguseid arveid esitamata.
Kuidas teenitud meedia töötab ja kuidas seda Eesti riigi jaoks kasutada?
Esmalt peame vaatlema, mis brändi loob. Tartu esitluses tõin välja hulgaliselt põhiprintsiipe:
Alustalaks on silmapaistvus. Eristuva elemendi omamine on ülivajalik, et teiste seast silma paista. Selleks võib olla mõni unikaalne omadus või kontseptsioon. Eesti puhul torkavad silma riigi poolt pakutavad digitaalsed teenused ja unikaalne E-residentsuse programm. Julgus on samuti oluline. Ma ei pea selle all silmas võitlemist või lahingut, vaid julgust teha valikuid ja nende juurde jääda. Keskenduda strateegiale ja mitte lasta end selle olemuse juurest kõrvale kalduda. Pidage meeles, see kes valib, see saab valituks. Viimasena, kuid mitte vähem olulisena leiab nende printsiipide seast uudishimu.
Selle jaoks kasutasin ma Taani ärimeeste ja professorite loodud teooriat. Põhikontseptsiooni on loonud Roland van der Vorst. See on tegelikult üpris lihtne teooria ja põhineb faktil, et meie alateadvus on tunduvalt lihtsam sihtmärk kui meie teadvus.
Meie ajust käib igas sekundis läbi 11 miljonit bitti informatsiooni. Vaid 40 neist on teadlikud, ülejäänu on kõik meie alateadvuses. See tähendab, et 99,99 protsenti meie vaimsest aktiivsusest moodustab alateadvus. Veel üks huvitav asjaolu on inimeste visuaalne orientatsioon. Visuaale töödeldakse 60 000 korda kiiremini kui teksti ning lausa 70% inimajust on pühendatud nägemisele. Kasutagem seda siis targalt. Äratage selle abil lugejate aju. Just seetõttu on Instagrami saatnud säärane (ennustatav) edu – see ühendab endas visuaalse produkti premeerimissüsteemiga. Edu on garanteeritud!
Kuidas siis tekitada piisavalt uudishimu?
Selleks on palju erinevaid võimalusi. Küsimusi esitades. Luues avatud lõpuga lugusid. Kasutades ebaloogilisi pilte ja sõnakombinatsioone. Mitte kogu lugu ära rääkides. Jätkem ruumi tõlgendamiseks ja mõistatamiseks. Äratage lugeja vaim ning laske tal endal lüngad täita. Nii hakatakse teid märkama ja austama.
Eestil tuleb oma lugusid ja saavutusi aktiivselt jagada, keskendudes põhisõnumile ja tekitades huvi välismeedias. Keskenduge digitaalsetele saavutustele ja pange need oma enda platvormile. Soovitaksin kasutada aktiivset blogikanalit või Facebooki või mõnd muud sotsiaalmeediakanalit, kus jagada nii suuri kui ka väikeseid saavutusi. Looge oma keskkond, mille abil muuta E-residentsuse fännid klientideks ja kliendid avaldajateks.
Vajalik on meediaettevõtte mõtteviis.
Liigutage oma ressursse nii, et ülemaailmsete esitluste läbiviimise asemel hoopis avaldate lugusid kogu maailmale. Keskenduge sellele, mis kiirendab protsessi. Selleks on meedia!
Teooria kohaselt iseloomustab brändingut identiteet ja kuvand, turundust aga kommunikatsioon ja põhisõnumi müümine. Minu arvates tuleks Eestil keskenduda turundusele ja avalikele suhetele, olles proaktiivne ja esitledes unikaalseid omadusi ja silmapaistvaid saavutusi. E-Eesti lugu jõuab siis kõikjale üle maailma ning tekitab huvi.
Pidagem meeles, et on olemas kaht sorti olulisust – omatud ja teenitud. Viimase osas teeb Eesti juba suuri saavutusi, pannes pressi kirjutama E-residentsusest ja E-Eestist. Kuid ärge ehitage seda renditud pinnale. Olemasolevate sotsiaalmeedia platvormide kasutamine võib küll loogilisena tunduda, kuid need omavad teid. Samuti teie jälgijaid ja poolehoidjaid. Alustage omaenda platvormi loomist, kasvatage jõudsalt Eesti digitaalseid jälgijaid, fänne ja kasutajaid. Suhelge nendega ning avaldage nende sisu ja saavutusi. Koostage iganädalasi uudiskirju, soovitusi. Tooge välja nädala E-resident, kuu suurim väljakutse, parimad praktikad, kummalised kogemused, õppetunnid ning muutke see kõik personaalseks! Seda kõike teie isiklikul platvormil.
See viib teie teenused õigete inimesteni ning tekitab liikumise. Digitaalsete nomaadide ja ettevõtjate globaalne liikumine, kes usuvad digivabadusse ja vabadusse luua oma ettevõte sõltumatult asukohast. Nii neile endile kui ka teiste inspireerimiseks, et vallutada globaalseid takistusi, mis on võimalikuks tehtud omapärase Eesti ja julgete eestlaste poolt.
Sisuturundust ei saa teha ilma sisu turundamiseta. Seega investeerige ja ehitage üles omaenda bränd ja kogukond.
Lõpetuseks – poolel teel ei ole võitjat! Valige hoolikalt oma publikut, valige välja üllatavad ja olulised lood ning kasutage näiteid, mida on kasulik jagada rahvusvahelise meediaga. Looge omaenda platvormile globaalne publik. Oluline on muuta kliendid fännideks. Paneme maailma arvama, et Eestis toimub midagi põnevat, mida tasub lähemalt uurida.
Artikli tõlge: Liina Paas
Peter Kentie
Peter Kentie on Eindhoveni linna turundamise ja kohabrändingu eest vastutava ettevõtte Eindhoven Marketing tegevdirektor. Ta on kogemustega turundaja, graafiline disainer, e-resident ja EST-kontseptsiooni autor. Tema missioon ja pühendumus on võimendada positiivset mõtteviisi. Loe artikleid (3)
