Tõnu Õnnepalu: usuvennad. Millel põhineb vundamentalism?

Nagu enam-vähem kõik selles vaimses maailmas, kus me endiselt elame, on ka vundamentalism[1] kui mõttevool leiutatud ja ellu saadetud XIX sajandil. Aga ellu on ta saadetud mitte enam Euroopast (nagu muidu suurem osa sellest moodsast vaimupagasist), vaid juba Ameerikast. See on kõnekas. Vundamentalism tuleb Ameerikast ja on tänini seal kõige elujõulisem. Aga et me elame Ameerika impeeriumis, siis on ta laienenud muidugi üle maailma ja annab metastaase ka seal, kus üldse ei ootaks, kuhu ta õieti ei peaks kuuluma.

Vundamentalismi sünd

Vundamentalism sündis ja sai nime XIX sajandi lõpu Põhja-Ameerika kirderanniku presbüterlikus kirikus ja sündis ta selgelt vastandusena, tegelikult vastandusena isegi Euroopale üldse, aga eelkõige Saksa XIX sajandi Aufkärung’ile, rääkimata prantsuse XVIII sajandi Lumières’ist. Vundamentalism üldises mõttes ongi reaktsioon Valgustusele. Kitsamas ja kõige algmises mõttes tähendab ta Piibli “sõnasõnalist” tõlgendamist vastandina XIX sajandil just Saksa protestantlikus kirikus omaks võetud (ja XX sajandil ka katoliiklikku teoloogiasse levinud) ajaloolis-kriitilisele meetodile, kus Piibli tekste uuritakse nende kujunemises, ajaloolises ja kirjanduslikus kontekstis.

Tõnu Õnnepalu

Tõnu Õnnepalu on kirjanik, luuletaja ja tõlkija. Loe artikleid (39)