“Ma pole mingi hipster, vaid ralliauto.”
Rubriigis “Audi inspireerib” kirjutavad eri elualade inimesed oma Audi-kogemusest. Rubriiki toetab Reval Auto Esindused. Loe Audi kohta lähemalt ja tutvu mudelitega: Audi Tallinn
Meil oli kunagi Spordileht. Tiraaž 70 000. Rohkem kui praeguste päevalehtede tiraažid kokku. Võrdlus pole muidugi veatu. Ajakirjandust tarbitakse täna peamiselt ekraanidelt. Suures tiraažis regulaarne ajaleht kajastas toonast huvi spordimaailma vastu. Huvi on siiani alles. Muid uudiseid on küll palju rohkem. Ent ka spordi mõte arenes ning sellega seonduv põimus oluliste päevateemadega regionaalarengust, ettevõtlusest ja tervisest kuni tehnoloogia, riietumiskultuuri ja geopoliitikani.
Piiratud aeg midagi lugeda ja kaasa mõelda on üks ajastute peamisi erinevusi. Erandina paistavad autoralli-uudised. Spordiringkondades tõdetakse, et kui uudiseks on ralli, siis ei tasu teisi teemasid samale päevale suruda. Nendele jagub vähem tähelepanu. Kuigi kokkuvõttes jääb ikkagi kõigest vähem meelde.
Vahest seletab see, miks aeglase ajakirjanduse päevilt meenuvad ralliga seoses Michèle Mouton, Hannu Mikkola, Stig Blomqvist või Walter Röhrl. Spordilehes oli järjejutt Röhrlist. Ta tuli kaheksakümnendatel paaril korral ralli maailmameistriks. Kord Fiati, kord Opeli roolis. Naljakas meenutada, mõeldes täna neid automarke saatvale ükskõiksusele. Põhjuseks ei ole ootamatult tabanud tehniline mahajäämus, vaid tehnoloogia deflatsioon.
Inflatsiooni teame paremini, makstes sama asja eest homme rohkem. Deflatsioon liigub vastupidises suunas. Head asjad lähevad suhteliselt odavamaks või antakse sama raha eest midagi paremat. Deflatsiooni hoovaks on tehnoloogia areng. Erakordne ja kallis rallitehnika jõuab seetõttu mõne ajaga taskukohastesse sõidukitesse. Kunagi levis ironiseeriv kommentaar, et kõik autod muutuvad lõpuks Opeliks. Miks ka mitte! Midagi Walter Röhrli tagaveolisest Opel Asconast leidub igas uues autos.
Röhrli autojuhtimise meisterlikkus ja teeolude lugemise oskus tõid ta 1982. aastal teist korda maailmameistriks. Napi eduga 28-aastase prantslanna Michèle Moutoni ees, kes oli 1981. aastal võitnud esimese naisena WRC-võistluse, Sanremo ralli. Mouton tegi ajalugu kahes mõttes. Ta näitas veenvalt, miks soopõhine mõttemaailm vajas muutmist. Ent soolistest kitsendustest vabastamises oli oma osa ka tehnika deflatsioonil.
Mouton sõitis esimese püsivalt nelikveolise ralliauto Audi quattro roolis. AWD-d (all wheel drive) peeti massi ja keerukuse tõttu ebapraktiliseks. Kuni prantslanna demonstreeris auto suurepärast veojõudu kõigil teekatetel, sealhulgas kruusal, mudas, lumes ja asfaldil. Moutoni juhitud quattro põhjustas rallispordis revolutsiooni. Kui Röhrl tuli WRC sõitjate arvestuses maailmameistriks, võitis Moutoni juhitud Audi tootjate meistritiitli. Quattro´s sõitnud Hannu Mikkola ja Stig Blomqvist kindlustasid sõitjate meistritiitlid järjestikku 1983. ja 1984. aastal. Sealt edasi oli igas autos natuke quattro´t.
Walter Röhrli meisterlikkust rõhutab võimsa tagaveolise autoga kaasnev hoiatus, et tegemist on potentsiaalse lesestajaga. Meile uue vabaduse toonud üheksakümnendatel oligi palju bemmikutte kraavis või surnukuuris. Endal õnnestus enamasti teele jääda. Ent paar head tuttavat olid hankinud omale Audi quattro´d. Nad ei väsinud närvidele käimast, kuidas nende masin jõudis alati teistest ette. Eriti kui teeolud olid natukegi ebamugavad. Mis toona oli tavaline.
Siis mõtledki, kas peaks eelistama rohkem tööd nõudvat n-ö autojuhi autot või auto omanikule kuuluvat sõiduvahendit. Kas sõidu nimel teed tööd või hiilid sellest kõrvale ja vajutad nuppu? Üha ilmsemalt liigub areng viimase poole. Ometi püsib quattro-mõte kiuslikult meeles. See tähistab kohtumist sõitmise väljakutsetega, mitte diivani detaili.
Sõitsin hiljuti uhiuue Audi A5 quattro sedaaniga Tallinnast Tartusse ning tagasi. Ja nii kaks korda. Jah, elus on muudki teha, aga ka see on osa, mida tahaks elada. Teekond pakkus kõiki tingimusi kuivast asfaldist lobjaka ja Tartut varjava lumetormini. Meelde tulid tuttavate kekutamised ja seegi, et WRC ohutuse eest vastutanud Michèle Moutoni vahetab alanud aastal välja eestlane Priit Priimägi. Või see, kuidas Walter Röhrl läbis quattro´ga USA kuulsa kurviderohke Pikes Peaki tõusu esimesena müstilise ajaga alla 11 minuti. Ja siin ma olen, pilkases pimeduses, spidomeetri kohal teed näitav televiisor, et auto püsiks keset teed, rool liigutamas minu kätt, mitte vastupidi, ma ei pea isegi kaugtulesid muutma, kuna LED-ide maatriks teeb vastutulijat tabavasse valgusvihku eraldatud ala jne.
Sulgen auto ukse. Ei tea, oli see auto või öövaikuse hallutsinatsioon, aga oleks nagu kõrvus kuulnud: “Ma pole mingi hipster, vaid ralliauto.”