Madis Müür: kuidas kasvatada sissetulekuid & jõukust. Eelista eestimaist

Eesti ühiskond ja inimesed on nii jõukad kui hästi läheb meie ettevõtetel. Kodumaiste toodete ja teenuste suurem tarbimine tähendab, et seda rohkem raha on ettevõtetel maksta paremaid palkasid, kõrgemast maksulaekumisest kasvaksid meie pensionid ja muud toetused. Me tarbijana saame niimoodi olulisel määral mõjutada ja kaasa aidata meie majanduse ja heaolu kasvule. Meil kõigil on võimalik anda oma panus meie sissetulekute ja jõukuse kasvu, aga kui tihti me sellele üldse mõtleme ja niimoodi ka enda kulutamisharjumusi suuname?

“Eesti unistus” on kodulaen skandinaavia pangast, muretseda eelarve piire kompav sõiduvahend, uusimaid tehnoloogiavidinaid ja välismaa brändirõivaid, nautida trendikas restos Austraalia veisefileed ja mekkida kõrvale mõne päikselisema riigi veini, kogu selle tarbimishulluse eest tihti veel taaskord skandinaavia pankadele intresse makstes. Ja siis imestada, miks meil palgad väiksed on. Selline käitumine ongi aga just probleem, mitte lahendus. See ongi põhjus, miks me elatustase on tõusnud küll kiirelt, aga mitte päris nii kiirelt kui võiks kasvada. Enda palgast saadame vägagi olulise osa teiste riikide töötajate palkadeks, teiste riikide ettevõtjate ja investorite kasumiteks, teiste riikide maksudeks ja pensionifondide kaudu nende riikide pensionäridele ning seda tihti suure heameelega. Me ise vabatahtlikult küüditame ära enda raha, mis võiks tõsta meie elatustaset, palku ja pensioneid! See on väga suur probleem.

Jõukat ühiskonda ei ehita üles enda kuu teenistust 2-3 nädala palka igaveseks välismaale komandeeringusse saates. Isikliku eelarve planeerimisel on üheksakümnendate mentaliteet visa kaduma: igaüks enda eest, ostame head-paremat, mis välismaailmal on pakkuda, vähemalt esimesed paar nädalat kuust olid mul toredad. Muutunud on ainult see, et nüüd maksame selle peo eest välismaalastele ka intresse. Jabur ju. Ega üheksakümnendatel ei olnudki korralikku kodumaist toodangut saada, praegu on pilt oluliselt teine. Loodetavasti jõuavad ka tarbimisharjumused järgi. On seda välismaist juba proovitud küll.

Eesti toodete ja teenuste eelistamine välismaiste arvelt võiks kasvada, lausa au sisse tõusta.

Kõikides jõukates küpsetes riikides sh USAs, Prantsusmaal, Saksamaal  eelistatakse teadlikult kohalikke tootjaid ja ollakse uhked selle üle. Tänu sellele on nende ettevõtetel olemas ka tugev kliendibaas, et edukalt välismaale laieneda ja sealt veelgi rohkem jõukust koju tuua. Kui me eelistaks rohkem kodumaiseid tooteid, oleks pakkumist rohkem, konkurentsi rohkem, töökohti rohkem, kvaliteet tõuseks, hinnad tuleks alla ja need oleks ka välismaal konkurentsivõimelisemad. Olukord, kus isegi koduturg meie tooteid ei eelista, ongi ettevõtetel väga raske välismaal edu saavutada. Väiksemate kohtade ettevõtete tooteid eelistades on ka võimalik anda enda väike rahaline panus regionaalarengusse, toetada töökohtade loomist külades ja väiksemates linnades.

Tõsi, paljusid tooteid ei olegi kodumaisena saada, näiteks autosid, bensiini, enamus tehnoloogiavidinaid, mõistlikus hinnaklassis riideid. Siinkohal on lahenduseks mitte premeerida välismaa ettevõtteid hea brändingu, turunduse ja müügitöö eest suurte summadega, vaid ostes neid tooteid mõistlikus kuluefektiivses hinnaklassis ja leida sarnaseid kodumaiseid asendustooteid. Näiteks välismaise veini asemel valmistatakse meil huvitavaid siidreid, autole on lühematel distantsidel hooajal asenduseks kodumaine (elektri)ratas. Välismaise suurettevõtte toote eest üle maksmise asemel võib järgmine kord kaaluda soetada mõistliku hinnaga alternatiiv ja näiteks aeg-ajalt mõne enda jaoks ägeda kohaliku ettevõtte toote eest võib-olla natuke üle maksta.

Eelista Eestimaist 2.0

Rootsi pankade kohalike filiaalide probleemi võib ka teistele kodumaistele välisomanduses ettevõtetele üle viia: kasumid lähevad välja, igasuguste laenude ja tasude kaudu viiakse raha välja, börsiettevõtete puhul saavad jõukamaks teiste riikide pensionärid, samuti teiste riikide ettevõtjad ja investorid, kelle puhul on väike tõenäosus, et nad seda raha Eestisse edasi investeerivad. Oste sooritades tasub kaaluda ühe faktorina ka ettevõtte päritolu. Eelistades kohaliku kapitali käes olevaid ettevõtteid jääb suurem osa kasumitest siinsesse majandusse ja kohalikud ettevõtjad ja investorid saavad edaspidi veelgi rohkem kohalikku majandusse investeerida. Kui valida näiteks Soome kapitalil põhineva töötajaid kiusava Rakvere Lihatööstuse ja mõne kohaliku ettevõtja valduses oleva lihatööstuse toodete vahel, siis omanike kodumaa on ikkagi üks argumente.

Eelista Eestimaist 3.0

Omanikestruktuuri puhul tasub ka eristada, kui lai on omanikering. Ühe omaniku või kitsa omanikeringi valduses oleva ettevõtte puhul saavad sellest suuremat kasu vähesed inimesed. Eestis palju börsiettevõtteid ei ole, aga näiteks jaekettidest Selverit ja laevaliikluses Tallinkit eelistades võidavad sellest lisaks ettevõtjatele ja tuhandetele investoritele ka üle saja tuhande siinse pensionikoguja. Coopi puhul võidavad sellest ettevõtte ligi 80 000 osanikku. Samuti on Eestis sadade investorite poolt ühisrahastatud juba paarkümmend ettevõtet, mille tooteid ja teenuseid ostes toetad lisaks ägedate uute ettevõtete arengule ka kohaliku varase staadiumi investeeringute maailma arengut.

Eelistades Eestimaist annad oma panuse meie ühiskonna jõukuse kasvuks, palkade, pensionide ja toetuste tõusuks, ettevõtluse arenguks. Kapitalil on kodumaa, eestimaalaste omanduses ettevõtete kliendiks olemise puhul jääb suurem osa kasumitest siinsesse majandusse nii maksude kui investeeringute kujul. Mida laiapõhjalisem omanikering, seda suurem osa ühiskonnast võidab ja ühisrahastatud ettevõtete puhul areneb väikeettevõtlus ja paranevad rahastustingimused. Eelista Eestimaist!

Täielik lahtiütelus: investorina on autoril portfellis mitmeid börsi- ja ka ühisrahastatud ettevõtteid.

Madis Müür

Madis Müür

Madis Müür on investor, ettevõtja ja endine edukas elukutseline pokkerimängija. Kord kuus jagab Madis Edasi lugejatele nõu, kuidas erialase eneseteostuse, sissetulekute tõstmise, säästmise ja investeerimisega enda jõukust kasvatada. Jõukam ühiskond on ka õnnelikum, tervem ja enda valikutes vabam. Loe artikleid (7)